Viljandi haigla töötajad annavad oma panuse haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) uuringusse, mis hindab covid-19 vaktsiini mõju haigla töötajate seas.
2021. aasta alguses pöördus Tartu ülikoolist professor Anneli Uusküla Viljandi haigla ambulatoorse ravi kliiniku juhi dr Kadri Kõivumäe poole küsimusega, kas Viljandi haigla on vaatamata covid-19 pandeemiast tingitud keerulisele ajale valmis käivitama haigla töötajate seas ECDC vaktsiini mõju-uuringu.
Pildil kliiniliste uuringute koordinaator Liis Lohur. Foto: Viljandi haigla
„Arvan, et tegemist oli ideaalse juhuste kokkulangevusega. Mulle oli just personaliteenistusest edastatud Liis Lohuri soov Viljandi haiglas panustada ja tema elulookirjeldus, kus oli näha tema varasem teadustöö kogemus ja organiseerimisvõimekus,“ rääkis ambulatoorse ravi kliiniku juht dr Kadri Kõivumägi, „Koheselt tekkis äratundmine, et tegemist on just õige inimesega uuringu jaoks, milles osalemist Tartu ülikool meile pakkus. Pean ütlema, et see tunne oli 100 protsenti tõene.“
Viljandi haigla oli esimene
Nii sai Liis Lohurist kliiniliste uuringute koordinaator. Ta alustas tööd kõige keerulisemal covid-19 pandeemia ajal, kui haiglas oli patsiente väga palju ning töötajad juba pikast pandeemiast kurnatud. Vaatamata keerulisele olukorrale, suutis ta esimesena Euroopa kõikidest uuringukeskustest Viljandi haiglas uuringu käima lükata.
„Tänu sellele õppisid teised uuringukeskused meie kogemuse pealt, sest esimesena alustades leidsime üles uuringu planeerimise kitsaskohad ning keerukused. Tegime protokolli parandusettepanekuid ning aitasime küsimustikke digitaaliseerida. Meie kiirust, panust ja kogemust hinnati väga ning tänu sellele muutusime uustulnukast väärtuslikuks partneriks uuringukeskusena,“ selgitas Lohur lisades, et olulist rolli mängis uuringus osalemise juures koostöö.
„Kõik see oligi tegelikult võimalik tänu dr Kadri Kõivumäe toetusele ning suurepärasele koostööle Tartu ülikooli professori Anneli Uuskülaga peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist. Samuti genoomika instituudi vastutulelikele ja lahendustele orienteeritud töötajatele. Olulise panuse uuringu käimalükkamisele andis ka Hanna Sepp Terviseametist ja kaasa tulid ka head kolleegid Ida-Viru keskhaiglast,“ avaldas kliiniliste uuringute koordinaatot tänu koostööpartneritele.
Mõju-uuringu sosales 131 Viljandi haigla töötajat
Mõju-uuring algas 2021. aasta mais ning selles on tänaseks osalenud kokku 131 Viljandi haigla töötajat. „Nad osalesid uuringus pühendunult ja oli tõesti näha suurt soovi teadusesse panustada. Imetlen väga nende motiveeritust vabatahtlikult uuringus osaleda,“ kiitis Lohur uuringus osalenud Viljandi haigla töötajaid, „Meil on olnud võimalus arendada rahvusvahelisi suhteid uuringu läbiviijatega. Haigla töötajale oli uuringus osalemine hea võimalus oma tervisest rohkem teada saada, avastada viiruste kandlust ning seeläbi kaitsta end, oma lähedasi ja patsiente nakatumise eest.”
Haigla töötajale oli uuringus osalemine hea võimalus oma tervisest rohkem teada saada, avastada viiruste kandlust ning seeläbi kaitsta end, oma lähedasi ja patsiente nakatumise eest.
Uuringu raames toimusid osalejatega iganädalased kohtumised vajalike proovide võtmiseks. Üks uuringu periood kestis kuni 16 nädalat ning tänaseks on seljataga kolm sellist perioodi.
„Mitmeid nädalaid järjest koroona- ja vereproovi anda on üsna ebameeldiv protsess, aga meie töötajad said väga tublisti hakkama ning leidsid enda jaoks motivaatoreid. Näiteks soovis üks osaleja vereproovi andmise ajal tungivalt kassipilte vaadata. Teine aga oli nõus koroonaproovi ehk ninaneelukaabet andma juhul, kui pärast seda saab šokolaadi. Õnneks seda kabinetis alati leidus,“ rääkis Lohur naerdes.
Uuringus osalejad mainisid, et iganädalane visiit kliiniliste uuringute koordinaatori kabinetti oli meeldiv vaheldus pingelistele päevadele. „Liis on väga hooliv ja soe inimene. Isegi kui kalendri meeldetuletus vedas alt, siis Liis alati helistas ja andis märku, et oled väga oluline ning et ta ootab sind,“ mainis üks osaleja, „Paneb küll veidi muigama, kuid keset päeva saada telefonikõne, et keegi sind ootab ja peab väga oluliseks, on tore.“
Kliiniliste uuringute koordinaatori sõnul olid töötajad väga usinad ning viisid mõnikord ka ise enda proove Tartusse, et ükski vajalik kord vahele ei jääks. Näiteks suvepuhkuste perioodil tuli genoomika instituut Viljandi haiglale vastu ning võttis mõned proovid lahkelt otse vastu ka töötajaelt, kes elavad Tartus, et nad ei peaks proovi andmiseks oma puhkusepäevast Viljandisse sõitma.
Jätkuvalt tõestab ka see uuring, et vaktsineerimine on esmane ja olulisim meede raske covid-19 haiguse eest kaitsmisel.
Uuring pole aga veel läbi, kuid kogutud materjalid võimaldavad teha vahekokkuvõtteid. „Jätkuvalt tõestab ka see uuring, et vaktsineerimine on esmane ja olulisim meede raske covid-19 haiguse eest kaitsmisel,“ ütles Lohur. Ta lisas, et täpsem vahekokkuvõte uuringust avaldatakse suve lõpus haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse kodulehel.
Järgmine ja ühtlasi ka viimane uuringu osa algab Viljandi haiglas oktoobris.
Kokku on tänaseks covid-19 vaktsiini mõju-uuringus osalenud 3600 haigla töötajat 19-st Euroopa riigist.
Maarja Evert, Viljandi haigla kommunikatsiooni- ja turundusjuht