Sotsiaalministeerium
Pressiteade
17.09.2021
Täna, 17. septembril tähistatakse ülemaailmset patsiendiohutuse päeva, mis sel aastal keskendub emade ja vastsündinute tervisele. Eestis toimub sel puhul sotsiaalministeeriumi, Maailma Terviseorganisatsiooni Eesti esinduse ja teemaga seotud erialaseltside koostöös veebiseminar ema ja vastsündinu ohutusest.
Maailma terviseorganisatsiooni esindaja Eestis Kristina Köhleri sõnul on patsiendiohutuse päeva eesmärk juhtida tähelepanu vajadusele investeerida tervishoidu ja tervishoiutöötajatesse, et iga ema ja vastsündinu saaks vajalikke teenuseid ning turvalist sünnitusabi. „Emade ja vastsündinute olukord on aastatega paranenud, kuid maailmas sureb endiselt iga päev 6700 vastsündinut ja üle 800 naise raseduse ja sünnitusega seotud potentsiaalselt välditavate tüsistuste tõttu,“ ütles Kristina Köhler. „Suur osa neist surmadest oleks välditavad hea ja kättesaadava sünnitusabiga.“
Eesti Naistearstide Selts ja Eesti Ämmaemandate Ühing seisavad selle eest, et Eestis oleks igale sünnitajale ja vastsündinule tagatud turvaline abi. Eesti Naistearstide Selts jälgib ja analüüsib regulaarselt sünnitusabi näitajaid ravikvaliteedi ja patsiendiohutuse hindamiseks.
Eesti Naistearstide Seltsi juhatuse liikme, Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku juhataja prof Helle Karro sõnul on Eesti sünnitamiseks üks turvalisemaid riike maailmas. „Meie perinataalabi näitajad on Euroopas parimate hulgas. Muutused emadushoolduses – nii rasedate jälgimises, sünnitusabis kui ka sünnitusjärgses hoolduses on viimasel 20 aastal olnud märkimisväärsed,“ ütles prof Helle Karro. „Endiselt töötame üheskoos selle nimel, et lisaks kvaliteetsele sünnitusabile oleksid jätkuvalt kättesaadavad ka seksuaal- ja reproduktiivtervise teenused ja nõustamine ning vajalik abi lähisuhte- ja seksuaalvägivalla korral.“
Eesti Ämmaemandate Ühingu presidendi Liis Raagi sõnul on abi muutunud aastate jooksul ka aina perekesksemaks. „Eestis on suur osa sünnitusi peresünnitused ja seda ka praegu pandeemia tingimustes. Kaasame pereliikmeid juba lapse ootuse ajal, nad on oodatud osalema sünnituseks ja vanemarolliks valmistumisel. Riskisünnitused on ohutuse tagamiseks koondatud keskustesse, kus on igakülgne ja pidev valmisolek kiire ja tõenduspõhise abi pakkumiseks nii emale kui ka vastsündinule,“ ütles Liis Raag.
Vastsündinute ja imikute suremus Eestis on oluliselt langenud. Kui 1992. aastal oli Eestis 1000 elussünni kohta kuni kuuendal elupäeval toimunud vastsündinute surmajuhte 10,26, siis 2020. aastal on Statistikaameti andmeil sama näitaja 0,38. Tervise Arengu Instituudi andmetel on langenud ka imikusuremus. Kui 2008. aastal oli 1000 elussünni kohta 5,05 surmajuhtu siis 2020. aastal oli näitaja langenud 1,46-le.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on häid tulemusi toonud ennekõike kvaliteetse abi kättesaadavus. „Eestis on väga heal tasemel sünnitusabi ja sünnitusjärgne abi – meie arstid, ämmaemandad ja õed hoolitsevad tulevaste emade ja laste eest pühendunult ning professionaalselt,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Oluline on seegi, et Eestis on kõik lapseootel naised ravikindlustatud, neid jälgitakse raseduse ajal kuni lapse sünnini. Samuti on koheselt ravikindlustatud kõik vastsündinud, kes saavad vajalikku abi tasuta.“
Refereeritud artikkel täismahus siit: Sotsiaalministeerium
