Eesti Haigekassa

Pressiteade

12.08.2021

Eesti perearstisüsteem saab lähiaastatel rikkamaks kahe innovaatilise lahenduse võrra, mis võimaldavad saada abi kiiremini ja aidata inimesel endal oma tervise eest paremini hoolt kanda.

Et kaugteenustes peituvat potentsiaali veelgi paremini ära kasutada, rahastab haigekassa eelmise aasta lõpus käivitatud kaugteenuste näidisprojektide konkursi raames nelja projekti, millest kahe eesmärk on teha lihtsamaks patsientide ja tervishoiutöötajate elu just perearstisüsteemis.

Haigekassa innotiimi projektijuhi Liis Kruusi sõnul kuluvad kaugteenused esmatasandile ära, et parandada perearstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti olukorras, kus arstidest-õdedest on puudus. „Mõlemad esmatasandile suunatud projektid rajavad teed olulisteks muutusteks Eesti perearstiabis ,“ sõnas Kruus. „Oluline on näha kaugteenuseid kui võimalust parandada arsti ja patsiendi vahelist suhtlust, teha meditsiinitöötajatevaheline meeskonnatöö tugevamaks ning suunata ka patsienti võtma suuremat vastutust oma tervise eest,“ lisas ta.

Üks projektidest kannab nime „Terviseteekonna digidisainer“ ja selle eesmärk on luua perearstidele efektiivne terviseplaanide koostamise, ravi planeerimise ja juhtimise töövahend. „Elame küll kauem, kuid tervelt elatud aastad ei ole pikenenud. Kroonilised haigused nõuavad pidevat jälgimist ja patsiendid nõustamist,“ sõnas projekti kliiniline juht dr Diana Ingerainen, kelle hinnangul on just digitaalsetel lahendustel suur potentsiaal aidata inimesel oma kroonilise haigusega paremini toime tulla.

Idee on välja kasvanud haigekassa riskipatsientide juhtimise projektist, kus patsiendi enda ülesanne on oma tervise-eesmärgid sõnastada ja seeläbi olla paremini motiveeritud oma tervise eest hoolt kandma. Uus rakendus annab võimaluse patsiendi terviseandmed koondada ja neid monitoorida. Nii on perearst ja patsient pidevalt tehnoloogia abil omavahel ühenduses.

Teine esmatasandi arengut toetav projekt „Eelvisiit“ keskendub sellele, et inimesel oleks võimalik kiiremini oma tervisemurele lahendus saada. Projekti kliiniline juht dr Madis Tiik sõnas, et „Eelvisiit“ lahendab ennekõike kaks suurt probleemi: esiteks ei ole perearstil praegu enne vastuvõttu patsiendi mure kohta piisavalt infot, mistõttu kulub kabinetis mure välja selgitamisele enam aega kui sellele lahenduse leidmisele. Teiseks aitab lahendus juba esmatasandil tiražeerida ehk leida patsiendile erinevatest abisaamise viisidest just tema jaoks sobivaim.

„Eelvisiidi“ lahendus kogub enne visiiti patsiendi mure kohta digitaalselt ja struktureeritult andmeid. Patsient saab ööpäevaringselt rakenduse kaudu oma mure kirja panna. Programm on õpetatud ära tundma olukorrad, kus patsiendil soovitatakse kohe pöörduda erakorralise meditsiini osakonda või kutsuda kiirabi. Samuti tunneb programm ära juhud, kus piisab patsiendile info- ja eneseabi juhiste andmisest. Muudes olukordades jõuavad andmed perearstikeskuse töölauale, kus selleks spetsialiseerunud terviseanalüütik otsustab, kui kõrge prioriteetsusega patsiendi mure on ning suunab selle edasi kas perearsti vastuvõtule kaugteel, kabinetis või võtab patsiendi vastu hoopis pereõde. Suur osa küsimusi saab vastatud ka patsiendiga kaugsuhtluse teel.

Haigekassa eestvedamisel on kaugteenuseid arendatud 2020. aasta algusest ja need on kasutajate poolt hästi omaks võetud. Haigekassa regulaarne tagasiside küsitlus näitab, et üle 90% patsientidest on kaugteenuse kogemusega rahul. Eelmisel sügisel perearstide ja -õdede seas tehtud küsitluse järgi leidis 56% vastanutest, et üle poole vastuvõttudest saaks teostada kaugteel (e-kirja, videokonsultatsiooni või telefoni vahendusel).

2021. aasta alguses viis haigekassa koostöös Eesti Perearstide Seltsiga läbi esmatasandi kaugteenuste eelanalüüsi, mille eesmärk oli kaardistada perearstide tänaseid kogemusi kaugteenustega, olemasolevaid lahendusi ja võimalikke arengusuundi tulevikuks. Analüüsist selgus, et kaugteenustel on suur potentsiaal muuta inimesele perearstikeskusega kontakti saamine lihtsamaks, patsientide ning perearstide vaheline suhtlemine mugavamaks, toetada meeskonnatööd perearstikeskuse töötajate vahel ning suunata patsienti võtma suuremat vastutust oma tervise eest. Selgus, et perearstisüsteem vajab triaažilahendusi, mis aitaks perearstil ja -õel otsustada, millist abi ja kui kiiresti inimene vajab, samuti annaks inimesele teadmisi oma seisundi parandamiseks.

Haigekassa toetab „Terviseteekonna digidisaineri“ projekti 331 787 euroga ning „Eelvisiidi“ projekti 244 435 euroga. Rahastuse said mõlemad projektid tänavu maikuus koos veel kahe kaugteenuse projektiga, mis keskenduvad lahendustele eriarstiabis. Aasta lõpuni on kõigil neljal aega teha ettevalmistusi lahenduste pilooteerimise käivitamiseks 2022. aasta jaanuarist. Projektide rakendamisetapp kestab üks aasta.

Refereeritud artikkel täismahus siit: Eesti Haigekassa