Sotsiaalministeerium
Pressiteade
15.05.2021
Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes püsib madalal ning langema on hakanud ka hoolsus ohutusmeetmete järgimisel. Soosiv suhtumine COVID-19 vastasesse vaktsineerimisse püsib aga jätkuvalt kõrgel tasemel, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel mai alguses Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike küsitlusest.
Aprillis järsult langenud ohutunnetus püsib jätkuvalt madalal tasemel. Pooled inimestest arvavad, et terav kriis on möödas, kuid ohutusabinõude järgimine on endiselt oluline. Samas hindab 33% inimestest olukorda jätkuvalt kriitiliseks. Ohutunnetus on langenud alates märtsi keskpaigast, mil olukorda pidas kriitiliseks neli inimest viiest (81%).
Koos ohutunnetuse langusega väheneb järk-järgult ka ohutusabinõude järgimine. Kõiki viiruse leviku tõkestamiseks antud suuniseid järgib enda sõnul 73% elanikest ja see osakaal pole oluliselt muutunud. Samas näitab erinevate ohutusabinõude järgimine alates aprilli algusest langustrendi. Eelmise kuu algusega võrreldes on vähenenud nende inimeste osakaal, kes püsivad kodus (48%→42%), samuti on vähenenud teistest inimestest piisava distantsi hoidmine (66%→61%) ning koosviibimiste vältimine (68%→61%). Ohutusmeetmete järgimata jätmise põhjusena tuuakse kas tööga seotud või perekondlikke kohustusi, ohutusmeetmete ununemist, aga ka seda, et kõiki abinõusid ei peeta oluliseks või vajalikuks, mh enda vaktsineerituse pärast.
„Olukorras, kus nakatumiste arv väheneb ning valitsus on asunud piiranguid leevendama, on ootuspärane, et ka inimeste ohutunne väheneb. Heade ilmade saabumisega püsitakse vähem kodus ja kasutatakse võimalusi vabas õhus olemiseks. Samuti on kasvamas vaktsineeritute arv, kes soovivad lubada endale mõnevõrra vabamat käitumist,“ ütles Turu-uuringute AS-i uuringujuht Vaike Vainu. „Inimeste ootus on, et vaktsineerimine võimaldaks neil naasta tavapärase elu juurde. Samas on viiruse leviku uue laine ärahoidmiseks oluline, et inimesed säilitaksid hoolsust täna kehtivate piirangute täitmisel.“
Pärast piirangute leevendamist mai alguses on suurenenud inimeste arv, kes arvavad, et meetmeid peaks hakkama uuesti karmistama. Aprilli teises pooles arvas 23% elanikest, et meetmeid peaks karmistama, kuid mai alguseks oli nende osakaal kasvanud 32%-ni. Samas vähenes inimeste arv, kes pooldavad meetmete leevendamist (29%→23%). Praeguseid meetmeid asjakohaseks pidavate inimeste hulk pole võrreldes aprilli teise poolega oluliselt muutunud (44%→42%). Meetmete karmistamist pooldavad eelkõige Eesti rahvusest või eakamad elanikud.
Refereeritud artikkel täismahus siit: Sotsiaalministeerium
