Tervisekassa nimel pöörduvad inimeste poole petturid, kes tutvustavad ennast Tervisekassa töötajatena ning küsivad inimestelt nende dokumendi PIN-koode või levitavad e-kirja teel pahavara. Enim on petukõnesid ja kirjasid visiiditasude, soodusravimite, ravikindlustuse või töövõimetushüvitistega seonduvalt. Kui varasemalt olid kõned ainult venekeelsed, siis nüüd on hakanud tulema pöördumisi ka eesti keeles. ... Loe lisaks
Täna, 4. aprillil, valis Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu järgmiseks viieks aastaks juhatuse esimehe ülesandeid täitma Priit Perensi. Kliinikumi nõukogu esimehe prof Kristjan Vassili sõnul oli otsus konsensuslik ning nõukogu hindab kõrgelt Priit Perensi tööd Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehena oma esimesel ametiajal. „Priit Perens on üks Eesti tunnustatumaid ... Loe lisaks
Igal aastal esitab Tervisekassa kahju tekitajatele paar tuhat tagasinõuet mitme miljoni euro eest, et ohjeldada ühise ravikindlustusraha alusetut kulutamist. Tervisekassa järelevalve teenusejuht Jelena Kont sõnul esitatakse kõige rohkem tagasinõudeid neile, kes on tekitanud teisele inimesele tervisekahjustuse. Sageli tuleb raha tagasi nõuda ka neilt, kes on alusetult saanud ravikindlustushüvitisi, ... Loe lisaks
Kolesterooli on iga inimese veres ning see on vajalik meie keha normaalseks talitluseks. Liiga kõrge kolesterooli tase aga soodustab veresoonte ummistumist ning on üks peamine südame-veresoonkonna haiguste riskitegur. Aprillikuu keskendub taas südame tervisele, sest hoolimata karmist statistikast on hinnanguliselt 80 protsenti südame-veresoonkonna haigustest tervislike eluviisi valikutega ennetatavad. 2024. ... Loe lisaks
![dr Rain Paju [Tartu Ülikooli Kliinikum]](https://arst.ee/wp-content/uploads/2025/03/dr-Rain-Paju-Tartu-Ulikooli-Kliinikum-320x202.jpg)
27. märtsil 2025 kasutati Tartu Ülikooli Kliinikumis esmakordselt Eestis südame rütmihäirete ravis pulsilaine ablatsiooni. Kasutusele võetud tehnoloogia ja spetsiaalne kateeter on kasutusel Baltikumis esmakordselt. Kõige sagedasem südame rütmihäire on kodade virvendusarütmia. Seda esineb erinevates vanusegruppides, alates 40-aastastest, üksikutel juhtudel ka noorematel. Üle 65-aastastel inimestel esineb seda rütmihäiret juba ... Loe lisaks
Täna on tervishoiuteenuse osutajatel nii haiglates kui perearstikeskustes üle Eesti kasutusel kokku kaheksa erinevat infosüsteemi, mis toob endaga kaasa dubleerivaid töid ja arendusi ning tõstab kokkuvõttes raviasutuste kulusid. Selle taustal on tervishoiuteenuseosutajate IT-meeskonnad alamehitatud ja ülekoormatud, mistõttu võib kannatada ka raviasutuste küberjulgeolek. TEHIKu uue põlvkonna terviseinfosüsteemi juhi Roman ... Loe lisaks
![Endometrioosimeeskonna arutelu [Tartu Ülikooli Kliinikum]](https://arst.ee/wp-content/uploads/2025/03/Endometrioosimeeskonna-arutelu-Tartu-Ulikooli-Kliinikum-320x202.jpg)
28. märtsil tähistatakse rahvusvahelist endometrioosi teadvustamise päeva, et juhtida tähelepanu sellele laialt levinud, kuid sageli aladiagnoositud günekoloogilisele haigusele. Endometrioos võib kulgeda nii asümptomaatiliselt kui ka oluliselt elukvaliteeti häirivalt, mõjutades kuni 10% viljakas eas naisi. Endometrioos on valdavalt noorte naiste krooniline haigus, kus emakaõõnt vooderdava limaskesta ehk endomeetriumi kude ... Loe lisaks
Alates selle aasta 1. aprillist antakse Eesti erakorralise meditsiini osakondades (EMO) töötavatele eriõdedele õigus vastu võtta kergemate tervisemuredega ehk rohelisse või sinisesse triaažikategooriasse kuuluvaid patsiente. Muudatus parandab EMOde töökorraldust ning vähendab arstide töökoormust. „Erakorralise meditsiiniosakonda saabumisel jaotatakse patsiendid raskusastme järgi triaažikategooriatesse, mida on kokku viis. Triaaži viib läbi ... Loe lisaks
Koolide tervishoiutöötajad uuendavad riikliku immuniseerimiskava järgi 13-aastastel õppuritel õppeaasta jooksul kaitset leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. 15-16-aastastele noorukitel on võimalus uuendada kaitset difteeria-teetanuse ja läkaköha vastu. Lisaks võimaldatakse 12-18-aastastele koolinoortele kaitset inimese papilloomiviiruse ehk HPV vastu. Vaktsineerimine on ainus ennetusviis, mis kaitseb meid rasketesse nakkushaigustesse haigestumise vastu. Terviseameti esialgsetel andmetel on 2024. aasta seisuga 72,4% 14-aastastest noortest ... Loe lisaks
Viimastel aastatel on kasvanud vaimse tervise probleemidega patsientide hulk, kes pöörduvad tervishoiusüsteemi poole. Selleks, et parandada vaimse tervise mure korral perearstikeskusest abi saamise võimalusi ja leevendada perearstide töökoormust, laiendab Tervisekassa vaimse tervise spetsialistide kättesaadavust esmatasandil. Alates 1. aprillist 2025 saavad vaimse tervise õed ja psühholoog-nõustajad pakkuda tuge kõikides ... Loe lisaks
9.–15. märtsil tähistatakse ülemaailmset patsiendiohutuse teadvustamise nädalat, mis toimub sel aastal juba 23. korda. „Nädala eesmärk on suunata fookus patsiendiohutusele kui tervishoiu põhiväärtusele, mille tagamiseks on oluline koostöö patsientide, lähedaste, tervishoiuspetsialistide ja poliitikakujundajate vahel. Patsiendiohutuse nädal aitab teadvustada, et iga väike samm patsiendiohutuse edendamisel võib olla suur samm ... Loe lisaks
Möödunud aastal hüvitas Tervisekassa retseptiravimeid 242 miljoni euro eest kokku 906 tuhandele inimesele. Kantar EMORi rahulolu-uuringu kohaselt on viimase 12 kuu jooksul retseptiravimeid ostnud 82% Eesti elanikest. Keskmisest sagedamini on ravimeid ostnud naised, 65-aastased ja vanemad elanikud ning need, kelle leibkonnas on pidevat hooldust vajavaid inimesi. „Võrreldes möödunud ... Loe lisaks
Perearsti nõuandetelefoni teenused on laienenud ja edaspidi saab abi küsida ka veebi teel. Nõuandeliin 1220 pakub Eesti elanikele usaldusväärset tervisenõu ööpäevaringselt ning erinevad suhtlemiskanalid teevad teenuse kasutamise veelgi mugavamaks. Möödunud aastal küsiti tervisenõu 275 000 korral ehk iga päev nõustati keskmiselt 750 inimest. Perearsti nõuandetelefoni kaudu saab hinnata ... Loe lisaks
Mullu alanud kiirendiprogrammi tulemusel jätkavad Tervisekassa ja Tartu Ülikooli Kliinikum tänavu kopsuvähi raviteekonna rakendamise ettevalmistusi. Järgmisesse vooru pääsesid ka kliinikumi eestvedamisel loodud südamepuudulikkusega patsiendi raviteekonna projekt ja Eesti Kardioloogide Seltsi müokardiinfarktihaige haiglajärgne raviteekond. Mõlema projekti rakendamise ettevalmistustega alustatakse alates 2026. aastast. Tervisekassa kiirendiprogrammi raames alustati 2024. aastal raviteekondade ... Loe lisaks
Iga aasta 1. märtsil peetav pulsipäev tuletab meelde, et haigestumine südame rütmihäiretesse on kogu maailmas tõusuteel. Kardioloogide sõnul on väga oluline, et inimesed oskaksid mõõta pulssi käsitsi oma randmelt, teeksid seda regulaarselt ning õpiksid tähele panema muutusi oma enesetundes. Pulsisageduse käsitsi mõõtmine on lihtne võimalus hinnata oma südame löögisagedust ... Loe lisaks
Regionaalhaigla loob esimese suurhaiglana Tartu Ülikooli Sihtasutuse juurde stipendiumid arstiüliõpilastele, arst-residentidele ja õppejõududele. Stipendiumite eesmärk on toetada edukaid meditsiiniteaduste valdkonna arstiteaduse integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasi ning meditsiiniteaduste valdkonna arst-residente. Lisaks on üks stipendium mõeldud toetamaks õppe- ja teadustöös koostööle ja innovatsioonile pühendunud meditsiiniteaduste valdkonna õppejõude. Regionaalhaigla juhatuse ... Loe lisaks
28. veebruaril tähistatakse üle kogu maailma harvikhaiguste päeva. Harvikhaigusi iseloomustab väga väike esinemissagedus, ent kokku on erinevaid harvikhaigusi kirjeldatud juba hinnanguliselt kuni 8000. Lisaks sellele avastatakse igal aastal kuni 300 uut harvikhaigust, mis tähendab, et aasta-aastalt suureneb nii harvikhaiguste kui neid põdevate inimeste arv. Euroopa Liidu tasandil defineeritakse ... Loe lisaks
20. veebruaril 2025 paigaldasid Tartu Ülikooli Kliinikumi südamearstid kahele patsiendile juhtmevaba südamestimulaatori veresoone kaudu otse südamesse. Ravivõte on uudne nii Eestis kui Baltikumis. Südamestimulaator on väike elektriline seade, mis stimuleerib südant elektriliste impulssidega, et taastada või säilitada normaalne südametegevus. „Stimulaator paigaldatakse inimestele, kelle süda ei löö piisava kiirusega. ... Loe lisaks
Kantar Emor tehtud rahulolu-uuringu kohaselt on viimase 12 kuu jooksul eriarsti külastanud veidi enam kui pooled (54%) Eesti elanikest. Nagu ka viimastel aastatel, jäi suur osa patsientidest (85%) eriarstiabi visiidiga rahule. Siiski oli neid patsiente (42%), kes tõid seoses viimase eriarsti külastusega välja vähemalt ühe probleemi. Tervisekassa partnersuhtluse ... Loe lisaks
2024. aastal tegid perearstid ja -õed 8,4 miljonit vastuvõttu ja Tervisekassal kulus ligi 283 miljonit eurot perearstiabi teenuse rahastamisele. Tervisekassa ja Kantar Emori tehtud rahulolu-uuringust ilmnes, et mullu oli 77% Eesti elanikest rahul viimase perearsti vastuvõtuga. Kuigi rahulolu perearstiabiga on kõrge, on see alates 2020. aastast elanikkonna seas ... Loe lisaks
Kantar Emor tehtud rahulolu-uuringu kohaselt on kõige enam inimesed rahul oma viimase hambaarsti külastusega (86%), eriarstiabi visiidiga (85%) ja pereõe iseseisva vastuvõtuga (85%). Samuti on ligi kaheksa patsienti kümnest jäänud rahule perearsti vastuvõtuga. Tervisekassa juhi Rain Laane sõnul näitab see suurt usaldust meie tervishoiutöötajate vastu. "Kuigi arstiabi korralduse ... Loe lisaks
Eesti Perearstide Seltsi ja Sotsiaalministeeriumi koostöös valminud „Esmatasandi tervishoiu arengukava 2035“ seab eesmärgiks inimkeskse, jätkusuutliku, kvaliteetse ja ohutu esmatasandi tervishoiusüsteemi ning adresseerib valdkonnas esinevaid probleeme. Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on tugeval esmatasandil võtmeroll meie tervishoiusüsteemis, õigeaegse ja kvaliteetse arstiabi kättesaadavusel ning laiemalt inimeste tervena elatud aastatel, hoides ära ... Loe lisaks
Värskelt valminud e-tervise strateegia aastateks 2025–2030 keskendub andmepõhisele juhtimisele, terviseandmete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisele ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtule. Strateegia eesmärk on muuta tervishoid inimkesksemaks, pakkudes patsientidele paremini kättesaadavaid teenuseid ja tervishoiuteenuse osutajatele uusi lahendusi. Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on Eesti e-tervis rahvusvaheliselt tunnustatud, kuid edasiarenemiseks on vaja paremini hallatud ... Loe lisaks
Käimasoleval nädalal liitub Lääne-Tallinna Keskhaiglaga 49 uut praktikanti, mis on 32% rohkem kui mullu samal ajal ning ühtlasi suurim praktikantide arv, mida haigla on seni korraga vastu võtnud. Praktikandid alustavad tööd haigla erinevates osakondades naistekliinikus, õendusabikliinikus, kirurgiakliinikus, sisekliinikus, anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus ning närvihaiguste ja psühhiaatria kliinikus. Erinevalt ... Loe lisaks
7.–14. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist kaasasündinud südamerikete nädalat, et rõhutada ja tuletada meelde südamerikete korrapärase jälgimise vajadust kogu elu jooksul, sõltumata sellest, kas riket on kirurgiliselt korrigeeritud või mitte. Eestis sünnib kaasasündinud südamerikkega kuni 100 last aastas ning see on vastsündinutel kõige sagedasem kaasasündinud arenguanomaalia. Raseduse ajal on ette ... Loe lisaks
Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis alustavad talvel õpinguid esmakursuslased kolmes kohas Eestis: Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus. Õpinguid alustavad õed, hooldustöötajad ja erakorralise meditsiini tehnikud – kokku 315 õppurit. Esmaspäeval, 3. veebruaril toimus pidulik avaaktus Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Tallinna õppehoone aulas (Kännu 67). Tallinnas alustasid rakenduskõrgharidusõppes õpinguid õed ning kutseõppes hooldustöötajad ... Loe lisaks
Eestis on valminud tervisetehnoloogiate hindamise juhend, mis aitab kaasa sellele, et efektiivsed, kulutõhusad ja uudsed raviviisid jõuaksid kiiremini Eesti elanikeni. Laiapõhjalises koostöös valminud juhend annab senisest selgemad suunised kõigile tervisetehnoloogiate arendamisega seotud osapooltele. Tervisetehnoloogiana käsitletakse kõiki sekkumisi, mis on suunatud terviseseisundi parandamisele: olgu selleks ravimid, meditsiiniseadmed, diagnostilised uuringud, ... Loe lisaks
Sellest aastast saavad tööandjad katta töötajate tervisedendusega seotud kulusid laiemalt. Kulud saab kanda ettevõtluskulude hulka, ilma et peaks arvestama tulumaksuvabastuse 400-eurose ülempiiriga. Aasta alguses jõustunud tulumaksuseaduse muudatuste järgi on maksuvabad kõik mõistlikud kulud, mida tööandja teeb ohutu töökeskkonna tagamiseks. Varasemalt loeti tervise edendamise kulu ettevõtlusega seotuks ainult siis, ... Loe lisaks
Suuremates piirkondades on tööl kiirabi välijuht, kelle ülesandeks on suurõnnetuste ja teiste keeruliste olukordade kiirem ja süsteemsem lahendamine, pääste ja politseiga koostöö parem koordineerimine. Seni on Ida piirkonnas kiirabi välijuhi ametikoht puudunud, nüüd loob Karell Kiirabi ka Virumaale välijuhi ametikoha. Karell Kiirabi välijuhi vastutuspiirkond hakkab olema Ida regioon ... Loe lisaks
Täna toimuvad Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis lõpuaktused, kus saavad diplomi üle saja õe õppekava lõpetaja ning lisaks tulevased ämmaemandad, bioanalüütikud, radioloogiatehnikud, tegevusjuhendajad ning terviseteaduse magistrid – kokku on seekordsel lõpuaktusel 184 lõpetajat. “Tänu konsensusleppe täiendavale rahastamisele on kõrgkool saanud pakkuda regionaalseid õpperühmi erinevate koostööpartnerite ning regioonide vajadusi silmas pidades. ... Loe lisaks