UUDISED

Veregupp on sama unikaalne kui sõrmejälg

 

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus

 

Pressiteade

30.08.2019

Ka vereülekande puhul liigub meditsiin aina enam personaalsuse suunas, arvestades ravitaktika valikul võimalikult palju iga inimeste eripäraga. Me kõik oleme oma välimuselt, iseloomult ja võimetelt erinevad ning samasugune tunnuste paljusus esineb ka meie sisemuses. Veregruppide osas teab enamik inimesi, et on kaheksa varianti, mille vahel inimkond jaguneb – A, B, AB ja 0 veregrupp, mis omakorda reesus positiivseteks ja negatiivseteks jagunevad. Tegelikult teavad veregruppidega tegelevad teadlased ja meedikud juba ammu, et reaalsuses on erinevaid veregruppe kordades rohkem ning nende erinevad kombinatsioonid tagavad iga inimese unikaalsuse. Praegusest rahvusvahelisest veregruppide klassifikatsioonist võib leida 36 põhjalikult kirjeldatud veregruppide süsteemi enam kui 350 veregrupi antigeeniga.

Vereülekannet planeerides arvestatakse seni samuti eelmainitud kaheksa veregrupiga. Samas liigub maailmameditsiin järjest enam personaalsuse poole, arvestades ravitaktika valikul võimalikult suurel määral inimese eripäraga. Tänapäevaste uuringumeetoditega on võimalik veregruppe üha täpsemalt määrata – teeme seda nii Regionaalhaigla verekeskuse doonoritel kui patsientidel haiglates, eesmärgiga leida parim sobivus doonori ja patsiendi vere vahel.

Paljudel Regionaalhaigla verekeskuse doonoritel on määratud erinevad antigeenid Rh veregrupisüsteemis (rahvapäraselt reesus) ja ka valikus kliiniliselt olulistes veregrupisüsteemides. Kliiniliselt oluline tähendab siinkohal seda, et doonori ja patsiendi veregruppide erinevus võib vereülekandel avalduda ebasoovitavate kõrvaltoimetena. Püüdleme selle poole, et neid erinevusi vältida ja et kõrvaltoimeid esineks võimalik vähe.

Meedia vahendusel doonorite vereloovutusele kutsumisel ei saa enamasti niivõrd detailset infot lisada, sest ka doonorid ise ei pruugi oma täpsustatud veregruppe teada ja lähtuvad kutsele reageerides oma AB0 ja RhD kuuluvusest. Kui aga kutse on personaalne – SMS, e-post või telefonikõne, siis on verekeskusele inimese täpsustatud veregrupp teada ja on tõenäoline, et oodatakse just seda konkreetset doonorit kogu tema ainulaadsuses.

Isegi, kui tundub, et verevarud on piisavad, võib esineda olukord, mil just üks, kindla veregruppide kombinatsiooniga doonoriveri on puudu. Sel juhul pöördumegi otse nende doonorite poole, kelle vere varasematest uuringutest teame, et neil see vajalik veregruppide valik olemas on.

Edaspidi hakkame seda täpsustatud infot oma doonoritega järjest rohkem jagama, et teadvustada neid oma laiendatud veregrupist ehk mida olulist tuleb silmas pidada veel peale AB0 ja RhD tunnuste. Selline informatsioon on üliväärtuslik ka neil juhtudel, mil doonor peaks ise patsiendi rolli sattuma ja vereülekannet vajama.

https://www.regionaalhaigla.ee/et/milline-veri-koige-haruldasem

Dr Riin Kullaste

Regionaalhaigla verekeskuse juhataja

< tagasi Uudised