UUDISED

Värska mineraalvesi hakkab ravima ka nina ja kurku

 

Värska sanatoorium

 

Pressiteade

17.11.2018

Värska sanatooriumi 595 meetri sügavusele maapõue ulatuva puurkaevu vesi on niisama joomiseks talumatult soolane, nüüd aga selgus Tartu Ülikooli uuringute tulemusena, et seni vaid ravivannideks kasutatud vesi sobib ka kurgu- ja ninavaevuste leevendamiseks ning sellel on ookeanist pärit preparaatide ees isegi eeliseid.

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja ja farmakognoosia professor Ain Raal ütles eile uuringu tulemusi tutvustades, et kange Värska sobib ülemiste hingamisteede infektsioonide leevendamiseks sama hästi kui apteekides müügil olevad ookeaniveest preparaadid, ja seda mitte üksnes ninna pihustamiseks, vaid ka kurguvaevuste puhul. „Keemiliste ja mikrobioloogiliste analüüside tulemused olid väga head ja nüüd tuleb kogutud teadmised lihtsalt ellu viia,“ soovitas Raal.

Teadlased uurisid vett Värska sanatooriumi sügavaimas, 595 meetrini ulatuvas kaevus number 6, kust pärinev vesi on sedavõrd rikas mineraalainetest, et ei sobi inimesele niisama joomiseks. Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi vanemteaduri Enn Karro veetud projekti käigus võrreldi puurkaevu mineraalvee koostist üheksa Eestis müüdud tootega nagu näiteks Humer, Quixx, Steimar ja Otrivin. Kõik seni Eestis müüdavad ninaspreid on Karro kinnitusel toodetud ookeani- või mereveest, mis tähendab, et enne tarbijani jõudmist seda lahjendatakse ning ka steriliseeritakse. Värska mineraalvesi pärineb aga sügavalt maapõuest ja on nii puhas, et ei vaja täiendavat steriliseerimist.

Karro sõnul analüüsiti nii Värska vee keemilist kui mikrobioloogilist koostist, samuti tehti radioloogiline analüüs ning infrapunaspektroskoopia uuringud.

Tootmine tuleb Setomaale

Värska Sanatooriumi juhataja Vello Saar ütles, et uuringu tulemused annavad piisava teadmise, et hakata tootma Värska mineraalveest nina- ja kurguspreid. „Ettevalmistused võtavad mõistagi aega, tahame hakata seda valmistama siinsamas Värskas,“ märkis ta. „Kuna meie mineraalvesi pole ülemiste hingamisteede vaevuste leevendajana välismaistest millegi poolest kehvem, vaid pigem vastupidi, siis loodan, et inimesed eelistavad tulevikus setomaist.“

Saare sõnul tuli talle üllatusena, et sprei on kasutav ka kurku pihustamiseks ja kurgu kuristamiseks. Sestap võib tulevane toode saada eraldi otsikud kurku ja ninna pihustamiseks.

Mineraalveeks peetakse vett, mille lahustunud mineraalainete sisaldus on vähemalt 2 grammi liitri kohta, Värska sanatooriumi sügavaimas puurkaevus on see aga 15-21 grammi. Võrdluseks – merevee soolsus on 33-35 grammi, mis tähendab, et erinevalt Värska veest peab seda reeglina lahjendama. „Ka apteekides müüdavate looduslike ninaspreide mineraalainete sisaldus on erinev,“ ütles Enn Karro. „Inimese koevedelike soolsus on üheksa grammi liitri kohta ja sarnase mineraalainete sisaldusega lahuseid nimetatakse isotoonilisteks, soolasemaid aga hüpertoonilisteks – nende toime on sügavam ja tugevam.“

Ain Raal lisas, et kui isotoonilist lahust kasutatakse näiteks limaskestade niisutamiseks tänapäeva moodsates kontorihoonetes või paneelmajakorterites, siis hüpertooniline eraldab limaskestast vedelikuna haigustekitajate tegevuse jääke ning väheneb ka limaskesta turse.

Rohkem mangaanisoolasid

Värska mineraalvees on ka apteekides müüdavatest mereveepreparaatidest oluliselt kõrgem liitiumi, mangaani, raua ja strontsiumi sisaldus, sest see pärineb geoloogilisest keskkonnast ehk maapõues asuvatest kivimitest ja mineraalidest. Nii on mõnele apteegis pakutavale mereveetootele lisatud spetsiaalselt mangaanisoolasid, mis leevendavad hästi limaskestavaevusi. Värska vee spreina müümiseks tuleb sealt eemaldada üksnes liigsed rauaühendid.

Värska mineraalvee sobilikkust ülemiste hingamisteede infektsioonide leevendamiseks uuriti aasta jooksul, sihtasutuse Archimedes ja Värska Sanatooriumi omaosalusel tehtud töö läks maksma 48 000 eurot.

Värska valiti oma männimetsade, raviomadustega järvemuda ja mineraalvee tõttu kuurortraviks sobivaks piirkonnaks juba 1971. aastal, sanatooriumikompleks avati 1980. aastal. Pihkva järve ääres asuv sanatoorium on Setomaa valla suurim tööandja. Sellal kui peahoones keskendutakse kuurortravile alates mineraalvee- ja mudaraviprotseduuridest kuni soojateraapiani, on selle lähistel tegutsev veekeskus mõeldud ka kõigile neile, kes ravivanne ei vaja.

 

< tagasi Uudised