UUDISED

Vaimsest tervisest

Tallinna Vaimse Tervise Keskus

PRESSITEADE

09.10.2017

Vaimsest tervisest räägitakse üha enam. Kindlasti on üks põhjus selles, et inimesed ja ühiskond on muutunud teadlikumaks ja vaimse tervise häired ei ole enam nii halva märgiga kui veel mõnda aega tagasi. Kuigi võib tunduda, et vaimse tervise probleeme on justkui juurde tulnud, on tegelikkuses ilmselt põhjuseks pigem see, et üha enam inimesi julgeb vaimsest tervisest rääkida ning abi otsida, kui oma jõud enam probleemidest üle ei käi.

Mida aga vaimne tervis üldse tähendab? Kõige levinum kirjeldus käsitleb vaimset tervist kui heaoluseisundit, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevaelu pingetega, suudab tulemusrikkalt töötada ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks. Võib öelda ka lihtsamalt: hea vaimse tervisega inimene on kohanemisvõimeline, tal on hästiarenenud mina-pilt, ta hoolib teistest ja iseendast, ta on paindlik ja oskab vajadusel loovalt mõelda, osaleb sotsiaalses elus, suudab taluda kaotusi, soovib ja oskab lahendada elus ette tulevaid probleeme ja julgeb ka abi küsida, kui ise hätta jääb.

Iga paha tuju, väsimus või tüdimus, kurbus või viha ei tähenda kohe vaimse tervise häiret. Vaimse tervise spetsialistid on üsna üksmeelel selles, et piir mööduva halva enesetunde ja tõsisema, sekkumist vajava vaimse tervise häire vahel jookseb mööda seda, kas olukord põhjustab inimesele endale või teda ümbritsevatele kannatusi ning kas inimene tuleb oma igapäevaste tegemiste ja töödega toime.

Vaimse tervise häired on levinumad kui enamasti arvatakse. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kogeb iga neljas inimene mingil eluperioodil mõnda vaimse tervise häiret. Seega – kui mul on kolm head sõpra, siis suure tõenäosusega on üks meist elu jooksul vähemalt korra oma vaimse tervisega kimpus.

Enamlevinud psüühikahäired on meeleoluhäired (nt depressioon ja bipolaarne häire) ja ärevushäired (nt paanikahäire, ärevushäire, obsessiiv-kompulsiivne häire, foobiad).

Eestis diagnoositakse igal aastal keskmiselt 26 000 uut psühhiaatrilist haigusjuhtu. Tegelik haigestumiste arv on mõnevõrra suurem, sest statistika ei kajasta juhtumeid, mil inimene oma murega arsti juurde ei jõua. Psühhiaatri vastuvõtul käinud inimesi oli 2016. aastal üle 91 033. Depressioon diagnoositi 2016. aastal esmakordselt 3700-l inimesel.

Ligi pooled maailmas töövõimetust põhjustavatest haigustest on seotud vaimse tervisega. Eestis olid psüühikahäired töövõimetuse põhjustajana 2016. aastal teisel kohal lihasluukonna ja sidekoe haiguste järel (vastavalt 1975 ja 2611 esmakordse püsiva töövõimetuse juhtu).

Miks vaimse tervise häired tekivad? Psüühikahäireid on väga mitmesuguseid. On kergemaid ning väga raskeid, lühemaajalisi ning selliseid, mis kestavad kogu elu. Põhjused, miks vaimse tervise probleemid tekivad, on nii bioloogilised, psühholoogilised kui ka sotsiaalsed. Rolli mängivad pärilikkus, elusündmused ning keskkond, milles inimene elab. Tavaliselt on probleemi vallandumiseks vaja mitme ebasoodsa teguri kombinatsiooni. Teame, et inimesed reageerivad elus ettetulevatele raskustele erinevalt. Mõni, kes kaotab lähedase inimese, läheb eluga üsna pea edasi, samas kui teine võib näiteks mõne tööl juhtunud väikse eksimuse pärast kuudeks depressiooni langeda. Miks see nii on? Psühhiaatrid ütlevad, et inimesed on juba bioloogilises mõttes erinevad – mõni lihtsalt ongi sünnipäraselt haavatavam ja tundlikum kui teine. Samas ei pruugi sellel n-ö tundlikumana sündinud inimesel elus üldse vaimse tervise probleeme tekkida, kui keskkond, kus ta elab ja tegutseb, on suhteliselt stressivaba ja toetav.

Kindlasti ei tähenda haigestumine psüühikahäiresse, et inimene on vaimselt nõrk. Tõsise psüühikahäirega inimene ei saa mõjutada haiguse sümptomeid tahtejõuga või „ennast kokku võttes”, samuti nagu halva kuulmisega inimene ei kuule paremini pingutusest hoolimata. Vaimse tervise probleemid võivad tekkida igas vanuses ning seda sõltumata soost, haridustasemest, erialast, sissetulekust või elamispiirkonnast. Keegi meist ei ole selle eest täielikult kaitstud.

Millal oleks vaja abi otsida? Kui ei suuda enam tööl käia, ei taha sõprade ega lähedastega suhelda, unerütm on paigast, miski ei valmista enam rõõmu, siis on selleks kindlasti viimane aeg. Alati aga abi ei otsita. Põhjuseid on erinevaid – võib-olla lihtsalt ei teata, kust pihta hakata. Depressiooni puhul võib tunduda, et nagunii miski ei aita, kuigi lootusetusetunne on üks depressiooni peamiseid sümptomeid ja õiget abi saades leeveneb nii see kui ka teised sümptomid. Takistuseks võivad olla ka eelarvamused ravimite suhtes – näiteks ollakse kusagilt kuulnud, et psühhiaatrilised ravimid teevad inimese täiesti tuimaks ning arvatakse ekslikult, et see ongi tõde. Tänapäeval on aga ravimeid ja muid ravimeetodeid (näiteks psühhoteraapia) väga palju ning on ebatõenäoline, et mitte ükski neist ei too leevendust. Mõnikord kardetakse endiselt, et kui vaimse tervise probleemiga arsti juurde pöörduda, siis hakataksegi “hulluks” pidama ja ollakse terveks eluks märgistatud. Paljuski pärineb hirm nõukogude ajast, mil oldi “arvel” või “paberitega”. Praeguseks on sellised mõisted täiesti iganenud ning nende kasutamine näitab üksnes võhiklikkust.

Abi otsimist võib alustada perearstist või ka psühholoogist, kui kohe ei taha psühhiaatri poole pöörduda. Kergemaid probleeme ei pea alati psühhiaater ravima – ärevust ja depressiooni peaks hea perearst oskama diagnoosida ja ka ravisoovitusi anda. Psühholoog ei kirjuta ravimeid, kuid tema kasutatavad meetodid võivad mõnele sobida nii hästi, et ravimeid pole vajagi.

Kuigi vaimse tervise probleemid ei ole alati ärahoitavad, saame siiski ise üht-teist selle jaoks teha, et probleeme ennetada. Olgu siinkohal toodud lihtsad soovitused, mida järgides saab oma vaimset tervist hoida:   

  • toitu mitmekülgselt, söö iga päev värskeid juur- ja puuvilju
  • liigu värskes õhus, ole füüsiliselt aktiivne
  • maga piisavalt
  • ära liialda alkoholiga
  • leia mõni tegevus või hobi, mis sulle tõeliselt meeldib
  • ümbritse end heade inimestega ja väldi neid, kes tekitavad ainult negatiivseid emotsioone
  • veeda aega koos oma pere ja sõpradega
  • leia keegi, kellele saad oma muredest avameelselt rääkida
  • tee midagi teiste heaks
  • ole teadlik oma negatiivsetest mõttemustritest ja püüa neid vältida
  • ära nõua endalt liiga palju, ole paindlik ja realistlik
  • hoia oma stressi kontrolli all – leia viis, mis aitab sul pingetest vabaneda
  • kui enesetunne on kõigele vaatamata halb, ära karda abi küsida professionaalidelt – vaimse tervise murega arsti või psühholoogi poole pöördumine ei ole häbiasi!

< tagasi Uudised