UUDISED

Uuring: Ohutunne koroonaviiruse leviku suhtes on langemas, kuid viiruse tõkestamise meetmeid järgitakse hoolsalt

 

Sotsiaalministeerium

 

Pressiteade

01.02.2021

Eesti inimeste ohutunne koroonaviiruse leviku suhtes on langemas, kuid tõkestamise meetmete järgimise hoolsus püsib hea, selgub Riigikantselei tellimusel tehtud Turu-uuringute AS-i eelmise nädala lõpul tehtud elanikkonna küsitlusest.

Ohutaju oli kõige suurem detsembri keskel, kui 75% inimestest hindas, et olukord on kriitiline. Jaanuari esimeses pooles langes see 66%-le ning viimase küsitluse järgi peab olukorda kriitiliseks 57% inimestest. Samal ajal on kasvanud nende inimeste hulk, kelle arvates on terav kriis möödas, kuigi sellegipoolest oluline säilitada valvsust ja järgida ohutusreegleid – detsembri keskel oli selliseid inimesi 9% ja nüüd, jaanuari lõpus kolm korda rohkem ehk 27%. Seejuures hindab 75-aastastest ja vanematest inimestest olukorda kriitiliseks 79%, kuid 25-49-aastastest vaid 45 protsenti.

„Samas järgivad inimesed enda sõnul jätkuvalt hästi viiruse leviku tõkestamiseks antud suuniseid. Näiteks üheksa inimest kümnest kannab maski ja siin muutusi pole,“ ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Vaike Vainu. Kõiki reegleid peab enda sõnutsi meeles ja järgib 70% ning enamikke reegleid 20% Eesti inimestest. Olulist erinevust võrreldes eelneva küsitlusega ei ole.

„Olukorra kriitilisuse taju vähenemine teeb murelikuks, sest on oht, et sellega kaasneb ühel hetkel ka viiruse leviku tõkestamiseks seatud meetmete järgimise langus. Nõndanimetatud kriisiväsimus on samas väga mõistetav ja inimlik,“ ütles COVID-19 teadusnõukoja liige, käitumisteadlane ja psühholoog Andero Uusberg. „Sealjuures on väga rõõmustav, et näiteks maskide kandmisest või käte puhastamisest on saanud sotsiaalne norm. Nii annab iga inimese väike pingutus kokku suure tulemuse.“

Meetmete karmistamist toetab 39% küsitletutest, sama paljud toetavad ka meetmete hoidmist praegusel kujul. Meetmete leevendamist toetab samas 18% inimestest. „Meetmetesse suhtumine meenutab oktoobri algust, kui haigestumine saja tuhande elaniku kohta oli mitu korda madalam praegusest tasemest,“ ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Vaike Vainu. „Samas on rahulolu olukorra lahendamisega võrreldes detsembriga kasvanud – rahul või pigem rahul on olukorra senise lahendamisega 63% protsenti inimestest, mida on ligi 10 protsendipuntki võrra rohkem kui detsembris.

Veidi on langenud huvi koroonaviiruse levikut puudutava info otsimise vastu. Novembris ja detsembris märkis 56% elanikest, et otsivad teadlikult ja regulaarselt koroonaviiruse teemalisi uudiseid, praeguseks on see näitaja langenud 47%-le.

Perede majanduslik toimetulek ei ole viimastel kuudel oluliselt muutunud. Elanikest 19% hindab oma pere sissetulekuid piisavaks, et mugavalt ära elada, 56% saab praeguste sissetulekute juures hakkama ning 23% hinnangul on praeguste sissetulekute juures raske hakkama saada. Siiski on 43% elanike hinnangul koroonaviirusega seotud olukord tema või tema perekonna sissetulekuid vähendanud. Jaanuari algusega võrreldes siin muutust pole.

Teadlikkus kohalike omavalitsuste pakutavast abist on suhteliselt madal. Omavalitsuste pakutavate toetuste ja teenustega ei ole 55% inimestest enda hinnangul kursis ning 17% hindab end kursis olevaks. Vaid 46% inimestest teab enda hinnangul, kust otsida informatsiooni omavalitsuse pakutavate toetusvõimaluste kohta. Jaanuari algusega võrreldes elanike teadlikkus kohalike omavalituste pakutavatest abivõimalustest muutunud ei ole.

Küsitluse tellis Riigikantselei ja viis läbi Turu-uuringute AS. Küsitluse 22. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 22.-25. jaanuar.

Sotsiaalministeerium

< tagasi Uudised