UUDISED

Töötukassa kaebab ministeeriumile tervise infosüsteemi kvaliteedi peale

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

22.03.2019

Töötukassa on pöördunud sotsiaalministeeriumi poole palvega võtta midagi ette tervise infosüsteemi kantavate andmetega. Probleem on selles, et pea poolte töövõime hindamise taotluste puhul ei ole töötukassal võimalik töövõimet hinnata andmekogude andmete põhjal, sest need pole piisavalt terviklikud ja kvaliteetsed.

Töötukassa korraldab alates 2016. aasta juulist pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõime hindamist. Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel kirjutas pöördumises sotsiaalministeeriumile, et töövõime hindamiseks on vaja tervise infosüsteemist inimese terviseseisundi andmeid. Paariaastane kogemus on töötukassa spetsialistidele näidanud aga, et tervishoiuasutuste ja arstide poolt infosüsteemi edastatud andmed pole piisavalt terviklikud ja kvaliteetsed. See omakorda tähendab Paaveli sõnul töövõime hindajate jaoks täiendavate päringute ja lisatöö tegemist.

“Möödunud aastal me pidime näiteks pea pooltel juhtudel või isegi üle poolte juhtude terviseandmeid täpsustama. Numbriliselt on see siis 29 000 juhtu, kus me pidime siis puuduvaid terviseandmeid n-ö kas kirja teel või telefoni teel siis taga ajama. Paluma neid infosüsteemi üles laadida,” kaebas töötukassa juht.

Paavel ütles, et spetsialistide töökoormuse suurenemisest on probleemi sügavam tuum selles, et tervise infosüsteemi ebakvaliteetsete andmete tõttu võib omakorda pikeneda kogu protsess ka töövõime hindamise taotleja jaoks. Mõningal juhul tähendab see näiteks seda, et inimene jääb põhjendamatult ilma sissetulekust või talle ettenähtud soodustustest.

“Kuigi meil keskmine hindamise aeg mahub kenasti seaduses lubatu sisse, ehk et on ka päris hea, 17 päeva on keskmine, siis siin võib olla tegelikult ka selliseid juhtumeid, kus hindamise aeg venib lihtsalt oluliselt pikemaks. Eelkõige tähendab ta loomulikult sellist emotsionaalset probleemi ehk et ootaja aeg on ju alati pikk, aga teistpidi võib see olla ka seotud siis põhjendamatult näiteks saamata jäänud kas siis hüvitisega või vähemalt selle venimisega.”

Paavel rääkis, et tegemist on töötukassale juba tuttava probleemiga ning esimest korda puutusid nad sellega kokku kolm aastat tagasi, kui töövõime reformiga alustati. Seekordse pöördumise eesmärgiks on Paaveli sõnul koostöös sotsiaalministeeriumiga välja uurida, milles probleem on, et andmed vajalikul kujul infosüsteemi ei jõua, samas kui tervishoiuteenuste korraldamise seadus seda nõuab.

“Töötukassa omaltpoolt on koolitanud ja õpetanud ja palunud ja veennud ja siis ka korduvalt seda teinud, aga kahjuks ikkagi see üldine kvaliteet paranenud selle kolme aasta jooksul ei ole. Me saame anda sellist kogemuslikku tagasisidet ministeeriumile kindlasti, mida me oleme valmis tegema, aga nagu ma ütlesin, me ei näe kahjuks sinna protsessi sisse. Ei ole välistatud, et seal on ka põhjuseid, kuhu meie käed ei ulatu ja kuhu me ei tahaks ka minna, sest me ei vastuta ju nende asjade eest.”

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eva Lehtla ütles, et ministeerium on probleemist teadlik. Kuna tegemist on aga valdkondadeülese teemaga, on vaja kõigepealt olukorda arutleda ministeeriumisiseselt ja seepäras ministeerium avalikkusele praegu kommentaare ei jaga.

 

< tagasi Uudised