UUDISED

Terviseamet jääb kellakeeramise küsimuses seisukoha võlgu

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

27.07.2018

Terviseameti hinnangul vajaks kellakeeramise küsimuses seisukoha kujundamine teema põhjalikumat uurimist, mistõttu ei andnud amet selget vastust sotsiaalministeeriumile, kummale poole Eesti Euroopa Liidu kellakeeramisdebatis kalduma peaks.

Euroopa Liit soovib augusti keskpaigaks kõigilt liikmesriikidelt saada seisukohta, kas säilitada praegune kellakeeramise kord või keelata perioodiline kellaaja muutmine kogu EL-is.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Kadri Tonka ütles nädal tagasi ERR-ile, et peamine argument kellakeeramise lõpetamiseks on selle mõju rahva tervisele. “Küsimus on täna selles, et kas need põhjused, mille pärast kunagi kella keerama hakati, on jätkuvalt relevantsed ning piisavad, et kaaluda üles kellakeeramisest tingitud mõju tervisele,” sõnas Tonka.

Riikliku arvamuse kujundamiseks küsiti nõu terviseametilt, mille keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Olga Gurjanova sõnul tuleb seoseid kellakeeramise ja tervise vahel veel põhjalikumalt uurima.

“Eelmisel aastal Uus-Meremaal õnnetuste ja kellakeeramise seosele keskendunud uuringus jõudsid koostajad järeldusele, et nii kukkumiste kui koduste ja liiklusõnnetuste arv kasvab peale ööpäevase rütmi muutumist, eriti suveajale ülemineku järgsetel esimestel päevadel,” ütles Gurjanova. “Samale järeldusele jõudsid 2013. aastal ka Ühendriigi kuningriigi teadlased, kes tõid liiklusõnnetuste suurenemise põhjuseks kellakeeramisest tingitud unehäired”.

2015. aastal leidsid Brasiilia teadlased, et kellakeeramine suurendab märkimisväärselt ägeda müokardi infrakti tekke ohtu. “Brasiillaste uuringu puhul tuleb aga esile tõsta tõsiasja, et uuringu aluseks olevad statistilised andmed on piiratud ja seega tuleb lõpptulemusse suhtuda umbusuga,” selgitas Gurjanova.

Ühest Euroopa Liidu direktiiviga seotud uuringust ilmneb, et ülemineku mõjusid on uuritud liiga vähe, eriti seoses kellakeeramisest tuleneva füüsilise aktiivsuse tõusu ja sellest tuleneva mõjuga tervisele. “Näiteks tõdeb Washingtoni ülikooli uuring, et tänu suve- ja talveaja olemasolule võib inimeste füüsiline aktiivsus tõusta 30 minuti võrra päevas,” lisas Gurjanova.

Gurjanova nentis, et kuigi terviseamet põhjalike uuringute puudumise tõttu kellakeeramise teemal seisukohta ei võta, võib teadaoleva materjali põhjal eeldada, et Eestis elava inimese loomulik aeg oleks arvatavasti kokkulangev vööndiajaga seda kunstlikult reguleerimata.

Eesti seisukohta kellakeeramise lõpetamise või jätkamise küsimuses kujundab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. MKM lähtub ühtse sisuturu toimimise, energia kokkuhoiu ja transpordikorralduse argumentidest. Lisaks on küsitud riikliku arvamuse kujundamiseks nõu sotsiaalministeeriumilt, maaeluministeeriumilt, haridus- ja teadusministeeriumilt ning siseministeeriumilt.

 

< tagasi Uudised