UUDISED
Terviseamet: 1600 inimesega perearstinimistud on kaugem eesmärk
Eesti Rahvusringhääling
Pressiteade
14.08.2019
Perearstid ja terviseamet näevad kevadel sõlmitud hea tahte leppest lähtudes optimaalset nimistu suurust erinevalt. Ameti seisukohast on leppes ära toodud 1600 patsienti ideaal, kuhu tuleks jõuda nelja-viie aastaga.
Seadus ütleb, et perearsti nimistu suurus võib olla kuni 2000 inimest, kui on abiarst, siis ka 2400 inimest. Selle aasta märtsis sõlmitud perearstide seltsi, terviseameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi hea tahte leppe kohaselt peetakse optimaalseks perearsti nimistu suuruseks 1600 inimest.
Terviseameti peadirektori Merike Jürilo sõnul sõltub perearstide nimistu suurus arsti enda isikuomadustest ja töökorraldusest.
“See sõltub hästi paljudest asjaoludest, millised on toetavad tervisetehnoloogiad, milline on arsti toetav võrgustik – pereõed ja kliinilised assistendid. Täna on meil perearste, kes ütlevad, et 2000 pluss inimese teenindamine ei ole nende jaoks probleem, sest nendel on kogu see muu töökorraldus ja -võrgustik läbi mõeldud,” ütles Jürilo ERR-ile.
Hea tahte koostöökokkulepet kommenteeris Jürilo järgmiselt: “Praegu me oleme hea tahtega kokku leppinud, et see arv [nimistu suurus] on ideaalis 1600, kuhu me liigume nelja kuni viie aasta perspektiivis ja tegelikult seda kahel põhjusel, selleks, et inimesel oleks perearsti teenus kättesaadav ja selleks, et arst ise ka ellu jääks.”
Perearsti Karmen Jolleri jaoks on nelja kuni viie aasta pärast 1600 patsiendini jõudmine vastuvõetav, kuid vahepeal nimistuid kasvatada poleks õige. “Kedagi suurematest nimistutest välja ei visataks, aga me ei kasvataks nimistuid suuremaks kui 1600,” ütles Joller ERR-ile.
Ka perearstide seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi ütles, et perearstide nimistu optimaalne suurus võiks olla 1600 inimest, kuid see oleneb arstist.
“Arstid, kes tahaksid öelda, et nende nimistu suurus on saavutanud optimumi, siis neile ei paneks enam inimesi juurde,” ütles Vallikivi. “Kes on võimekam, see võib juurde võtta.”
Samuti ütles Vallikivi, et arstid, kes on vanemad, võiksid saada jõukohased nimistud, et tööturul osaleda, sest perearstide põud on suur.
Kivimäe perearstikeskuse juhtum
Eelmisel nädalal teatas Karmen Joller sotsiaalmeedia postituses, et nende perearstikeskusesse helistas terviseameti õigusnõunik ja ähvardas telefoni vastu võtnud õde, et perearstikeskuse vastu algatatakse järelevalvemenetlus, kui see keeldub nimistuid suurendamast. Jolleri sõnul on nende perearstikeskuses kolme arsti peale kokku 6579 patsienti.
“Arst, kelle nimistusse inimene soovis saada, seal nimistus on hetkel 1800 inimest, tähendab, et seal on kohti,” ütles Jürilo. Tema sõnul pöördus terviseameti poole inimene kaebusega ja nemad pöördusid perearstikeskusesse küsimustega, et saada selgitust.
Jolleri sõnul sai kõnealune arst endale 1. juulist täiesti uue ja tundmatu nimistu 1820 inimesega. Noorele arstile on selline olukord keeruline, sest inimestega peab tuttavaks saama.
“Me ei ähvarda, me ei kritiseeri, me püüame aru saada, mida inimesele lubati, mida talle räägiti, et aru saada, mis toimus ja mida me sellele inimesele saame selgituseks öelda,” rääkis Jürilo.
Jolleri sõnul oleks võinud terviseameti õigusnõunik pereõele helistamise asemel võtta ühendust otse arstiga või kuna arst oli puhkusel, siis paluda praksise juhti telefonile.
Terviseamet võib sundida
Vajadusel saab terviseamet siiski algatada järelevalvemenetluse ja kohustada arsti nimistusse inimesi juurde võtma. Samuti on võimalik määrata sunniraha, milleks on riigi poolt kehtestatud 640 eurot.
Terviseameti sõnul ei ole nad viimase kümne aasta jooksul kelleltki sunniraha nõudnud. Probleeme püütakse lahendada läbirääkimiste käigus.
“Terviseamet võib perearsti menetleda ja perearst võib terviseametit siunata, aga sinna vahele jääb inimene. Seetõttu kõik sellised kaasused tegelikult tuleb lahendada koostöös, et inimesele leida parim võimalik lahendus,” kommenteeris Jürilo sunnimeetmete kehtestamist.
Kui nimistuid kasvatatakse perearstidel ülejõu käivaks, siis läheb vastuvõtuaeg lühemaks või kui vastuvõtuajad ei muutu, siis lähevad pikemaks järjekorrad. “Arst tahab ravida hästi ja anda inimese heaks kõik,” ütles Joller.
Inimesel on õigus perearsti valida ja ta ei pea olema samas piirkonnas, kus inimene elab. Samuti on perearstil õigus keelduda inimest nimistusse võtmast, kui see ei ela perearstikeskusega samas piirkonnas või nimistus on juba 2000 inimest.
Vallikivi sõnul tuleb ikka ette olukordi, kus terviseamet suunab inimese nimistusse, mis on juba täis. Tavaliselt lahenevad need rahumeelselt.