UUDISED

Teadlased otsivad 100-aastaste eestlaste mikroobidest ravivõimalusi

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

23.06.2017

Tartu ülikooli teadlased hakkavad uurima, kuidas pärast taasiseseisvumist sündinud inimeste mikrobiokooslused erinevad 100 aastat tagasi sündinud eestlaste omadest.
Teadlased loodavad saja-aastaste inimeste organismis elavaid baktereid tulevikus ära kasutada ka nooremate tervise parandamisel. Tegemist on Tartu ülikooli mikro-bioloogide kingitusega Eesti 100-ndaks sünnipäevaks, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Mikroobid on inimese kehas asendamatud. Aitavad seedida toitu, toodavad vitamiine ning reguleerivad geenide tööd. Inimese mikrobioota ehk nende bakterite kooslus, mis inimese kehas elavad, püsib laias laastus muutumatuna alates teisest eluaastast.

TÜ mikrobioloogia emeriitprofessor Marika Mikelsaar rääkis, et teadlaste idee sai alguse küsimusest, miks saja-aastastel inimestel on nii hea tervis olnud, et nad saja aastani on elanud. “Vaataks seda, missugused on nende mikroobid.”

1918. aastal sündinud inimesi on Eestis 197. Kui teadlased saavad neist 25 inimeselt materjali, mikroobe, saab seda infot võrrelda tänapäeval sündinud inimestega.

Seda, et tänaste noorte ja saja-aastaste eestlaste mikrobiootad erinevad, on eelnev teadustöö juba kinnitanud.

Mikrobiootade erinevuse on suure tõenäosusega tekitanud elukeskkondade erinevus. 100 aastat tagasi ei olnud ei olmekeemiat ega antibiootikume, mis inimeses elavate bakterite kooslust mõjutada oleks võinud.

“Tänapäeval me räägime tsivilisatsioonihaigustest,” nentis TÜ meditsiinilise mikrobioökoloogia professor Reet Mändar. Kasvajad, allergiad, ülekaal, diabeet – need haigused on suuresti seotud ka meie mikroobide tasakaalu häiretega. On leitud, et neil haigetel on vähem olulisi mikroobe ja erinevate mikroobigruppide tasakaal on paigast ära.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul teevadki teadlased uurimistöö, kus analüüsitakse 25 saja-aastase eestlase ja 25 pärast taasiseseisvumist sündinud inimese mikroobikooslusi.

Teadlased loodavad, et sada aastat tagasi sündinute mikroobikooslustest võiks tulevikus inimeste tervise parandamisel abi olla.

“Ühelt poolt me loodame saada uusi teadmisi selliste naturaalsete looduslike mikroobikoosluste kohta. Ja teiselt poolt me loodame, et nendest kooslustest me suudame eraldada mõned hea potentsiaaliga probiootilised bakterid,” rääkis Mändar.

Teadustöö valmib lõplikult 2020. aastaks.

< tagasi Uudised