UUDISED
Tallinna Haigla loodetakse valmis ehitada 2025. aastaks 300 miljoni euroga
Eesti Rahvusringhääling
Pressiteade
06.06.2018
Tallinna linn plaanib aastaks 2025 rajada Lasnamäele Tallinna Haigla, kuhu koonduvad eelkõige Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglad ning osa lastehaiglast. Haiglahoone ehitamiseks kulub praegustel andmetel ligi 300 miljonit eurot.
Haigla projektijuht Sven Kruup tõdes, et haigla hõlmab rohkelt erinevaid funktsioone, koondades ühte suurde haiglasse kõik erialad, mida täna Tallinna keskhaiglates praktiseeritakse. Keskhaiglatel on praegu ca 900 000 ambulatoorset ravivisiiti aastas, sellest ca 600 000 viidaks tulevikus üle Narva maantee kinnistutele, samuti ca 50 000 statsionaarset ravijuhtumit, millest ca 45 000 kandub üle Tallinna Haiglasse ning ka kogu päevaravi ehk ca 21 000 visiiti, selgitas Kruup.
Tulevase suurhaigla alginvesteering hoonestusse on ligikaudu 300 miljonit eurot, investeeringud meditsiinitehnoloogiasse 10 aasta intervalliga umbes 60 miljonit eurot, planeeritav rahaline käive ulatub aastas eeldatavalt 150 miljoni euroni.
Haigla tarbeks mõeldud Narva mnt 129 ja 129b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu eskiislahendus on tutvumiseks avalikustatud. Projektis on ettenähtud kaheksakorruseline maapealne hoonekompleks, mille brutopind ulatub 144 645m².
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea Tõnis Mölder loodab, et riik aitab linnal mahukat projekti rahastada, kuna haigla ei teeninda ainult pealinna patsiente, vaid hõlmab inimesi ka mujalt Eestist. Teise variandina kaalutakse erasektori kaasamist haiglaehitusse.
“Eks see haigla tulek sellisel juhul on keeruline, aga ma ei välista sellisel juhul ühte võimalust, mida me täna siin laua taga ei rääkinud – erasektor ja erarahade kaasamine sellesse haigla ehitusse. Välisinvestorid, kellele on seda uudist levitatud, on sellest väga huvitatud. Aga hetkel püüaks seda ikkagi teha avalikest vahenditest,” ütles Mölder.
Raha leidmiseks ja riigiga läbirääkimisteks on värskelt haigla projekti nõunikuna tööle asunud endine riigihalduse minister Jaak Aab, kes astus aprillis ametist tagasi alkoholi jääknähtudega kiirusületamise pärast. Arvestades, et president Kersti Kaljulaidi palvel lubas praegune riiighalduse minsiter Janek Mäggi pärast ametiaega pooliitilisest lobist ja nõustamisest loobuda, küsis “Aktuaalne kaamera”, kas Jaak Aab ei näe eetilist konflikti, kus ta esindab riigiga suhtluses ühte huvigruppi.
“Eks see on hinnangute küsimus. Õnneks või kahjuks ma ei olnud sotsiaalminister. Aga laiemalt kõik need tegevused võib panna riigireformi raami ja ma arvan, et ma ei oska hinnata. See kogemus, mis ma olen saanud, ei tähenda mingi kitsa huvigrupi lobistamist. Ma joonistasin välja, milline see vajadus on. Tegelikult kogu see vajadus on kogu tervishoiusüsteemil. Peame vaatama, kuidas see sellesse süsteemi mahub. Mina selles konflikti ei näe,” vastas Aab.
Mölder ütles, et haiglalinnakusse on veel planeeritud mitmeid hooneid, mille täpsema sisu üle käivad veel arutelud. “Planeeritavale alale on kindlasti tulemas Lasnamäe tervisekeskus koos perearstikeskusega ning mitmed haiglat toetavad hooned, kuid miks mitte ka psühhiaatriakliinik või patsientide hotellid, kui selleks on vajadus,” lisas Mölder.
Patisentide jaoks tähendaks Lääne- ja Ida-Tallinna keskhaiglate koondumine Lasnamäele ümberharjumist.
“Haiglate vood jaotuvad pisut ümber. Inimesed, kes on täna käinud Lääne-Tallinna peakorpuses, kui nad ei soovi sõita Lasnamäele, sõidavad Mustamäele. Need, kes on mõningal juhul sõitnud Lasnamäelt Mustamäele, sõidavad lihtsalt Tallinna Haiglasse,” selgitas Kruup “Aktuaalsele kaamerale”.