UUDISED

Suhkrujoogid ei tekitavad vähki*

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

22.08.2019

Tosina päeva eest ilmus teadusartikkel, milles uuriti magusate jookide seost vähi tekkega. See sai maailmas ebatavaliselt suure kajastuse, millest osa vahendas sõnumit, et magusjoogid tekitavad vähki, teised jällegi vastupidiselt hõiskasid, et magusainega joogid võivad hoopis aidata vähki ära hoida. ERR Novaator analüüsis ja tõlgendas, miks uuringu tulemusi nii vahendati ja mis võiksid olla sellest kajastusest saadud õppetunnid.

Selleks, et saada aru, kas ja kus uuringu tulemuste tõlgendamine vastandlikuks hakkas minema, vaatame esmalt otsa prantslaste teadusartiklile, mis ilmus ajakirjas The British Medical Journal.

Prantslaste eesmärk oli uurida magustatud, st lisatud suhkruga jookide, täismahlade ning kunstlike magusainetega jookide seost vähiga. Uuringu aluseks olid 101 257 Prantsusmaa täiskasvanu andmed NutriNet-Santé kohordi uuringust ajavahemikust 2009-2017. Selles vaadati suhkrulisandiga ja kunstliku magusainega joogi tarbimist 24 tunni vältel enam kui 3300 toidu ja joogi hulgas.

Teadlased toovad oma artiklis välja, et leidsid tugeva seose lisatud suhkruga jookide tarbimise suurenemise ning vähi, iseäranis rinnavähi esinemise vahel. Spetsiifilisema analüüsi tulemusel leidsid teadlased seose ka 100-protsendiliste mahlade tarbimise suurenemise ja vähiriski suurenemise vahel. Sõna suurenemine on allajoonitud, kuna teadusartiklis on välja toodud just selle näitaja ja vähiriski suurenemise seos, mitte et “mahla joomisest tekib vähk”. Kunstlike magusainetega jookide tarbimise suurenemise ning vähi esinemise vahel seost ei ilmnenud.

Lõplik järeldus vajab analüüsi kordamist

Kõige selle juures rõhutavad teadlased, et need tulemused vajavad laiaulatuslikku kordusuuringut. Samuti nendivad teadlased, et lisatud suhkruga jookide (liig)tarvitamine tõstab kehakaalu, millega omakorda kaasneb suurem risk haigestuda vähki.

Artiklis on üsna detailselt kirjeldatud uuringudisaini ning valimit, millest ühtlasi ilmneb see, et uuringus osalenutest 78,7 protsenti olid naised ning vaid 21,3 protsenti oli mehi. See on oluline, kuna selgitab, miks võis just rinnavähi esinemisega tugev seos ilmneda. Kui mehi oleks olnud rohkem, võinuks ehk ilmneda sarnane seos ka eesnäärme- või soolevähiga. Viimasena mainitud vähitüüpe oli ka uuringus osalejate hulgas diagnoositud.

Tekitab, ei tekita…?

Sel korral teatas enam kui 100 artiklit, et “Limonaad ja puuviljamahl on seotud vähi tekkega, kuid suhkurasendajaga joogid ei ole”, “Suhkur ei tekita meis kõigis vähki”, “Magusjoogid võivad olla mõjutatav riskifaktor vähi ennetamisel”.

Enamik pealkirju siiski tõi esile seost suhkrut sisaldavate jookide tarbimise ja vähi esinemise vahel, nagu ka uuring ise. Samas tasub tähele panna, et statistiliselt olulise seose näitamine ei tähenda veel põhjus-tagajärg seost. Teisisõnu: vähki tekitab terve rida erinevaid tegureid, millest suhkur või suhkrujoogid võib olla üks, kuid mitte ainus. Pigem panustavad suhkrujoogid kehakaalu tõusu ning 2. tüüpi diabeedi kujunemisse, mis omakorda loob soodsamad tingimused vähi tekkeks ning seda toovad välja ka uuringu autorid.

Üks selline tegur on kõrge glükeemiline indeks, mis näitab toidu mõju veresuhkru tasemele. Süsivesikuid saab jagada gruppidesse selle järgi, kui kiiresti nad muutuvad glükoosiks. Valdav osa toiduainetes olevatest süsivesikutest lammutatakse seedekulglas glükoosiks. Protsessi kiirus ja tekkiva glükoosi kogus on toiduainetel erinev.

2007. aastal ilmunud uuringus leiti, et kõrge glükeemilise indeksiga toidud (nende hulka kuuluvad ka magusjoogid) soodustavad rinnavähi kujunemist.

Kes rahastas?

Samas viie aasta eest ilmus teiste uuringute andmetel tuginev metaanalüüs, milles jõuti tulemusele, et limonaad või mistahes muud suhkrustatud gaseeritud joogid ei tekita vähki.

Toonase uuringu kriitikaks tuleb öelda (ja seda toovad nüüd välja ka prantslased), et tolles uuringus ei eristatud suhkru- ja kunstliku magusaine lisandiga jooke, mis omakorda võis n-ö peita seose. Selle kõige juures on aga olulisem, et toonast uuringut rahastas karastusjookide tootja Coca-Cola.

Õppetund ajakirjanikele: miski pole kunagi must või valge

Artiklipealkirja mahub piiratud arv tähemärke informatsiooni, mis omakorda tähendab, et piltlikult öeldes on oht kirjutada, et asjad on mustad või valged, mitte, et asjas võib olla musta ja valget, mis annab alust (teatud tingimustel) väita, et tegu võib olla halliga. Lugejaile jääb aga sageli meelde üksik infokild – mahl tekitab vähki või suhkruasendajaga joogid ei tekita vähki. Sellised infokillud aga mõjutavad inimeste tarbimisharjumusi ja selle kaudu tervist. Teadusuuringute puhul tasub alati lugeda algallikat, analüüsida, mida tegelikult teada saadi ning kaaluda läbi kõik mustad, valged ja hallid väited.

Õppetund teadlastele: selge vastand on ebaselge

Teadusartikli lühikokkuvõtet ehk abstracti lugedes peaks olema üsna üheselt selge, mida leiti ja mida selle alusel saab või ei saa väita. Väljendades näiteks suhkrustatud jookide tarvitamise suurenemise (v.a 100-protsendiliste mahlade) ja vähiriski suurenemise vahel ilmnes positiivne seos võib see olla ehk informatiivne teistele teadlastele, kuid ülejäänud lugejais võib see tekitada rea küsimusi. Prantslased toovad oma artikli lühikokkuvõttes järeldusena välja lause “Need [uuringu tulemused] viitavad, et suhkrulisandiga joogid, mida lääneriikides laialdaselt tarbitakse, võivad kujutada endast muudetavat riskifaktorit vähi ennetamisel.” (They suggest that sugary drinks, which are widely consumed in Western countries, might represent a modifiable risk factor for cancer prevention.) See lause väljendab mõtet, et suhkrujookide tarbimise mõjutamine ehk piiramine võib vähendada ka vähki teket. Aga miks oli seda lihtsat mõtet vaja edastada nii ebaselgelt? Selge vastand ei ole keeruline, vaid ebaselge ning tihti kipub teadlaste sõnum moonduma ja kaduma minema just ebaselguse, mitte keerukuse tõttu.

Teadlastele ja ajakirjanikele võrdväärselt on selle ja varasemate taoliste uuringute õppetund aga see, et uuringu rahastaja väljatoomine on väga oluline. Prantslased kritiseerivad Coca-Cola rahastatud uuringu tulemusi. Prantslaste uuringut on aga rahastanud terve rida Prantsusmaa avaliku sektori institutsioone, mille puhul võib tervikuna küsida, kas sellegi uuringu tulemused ei teeni äkki mõnd riiklikku huvi, näiteks huvi saada uuring, mis oleks hea argument kasutada suhkrustatud jookide maksustamise aruteludes?

Õppetund tarbijatele: mõõdukus on tervise alus

Kõige eelneva mustade, valgete, hallide, selgete ja ebaselgete aspektide juures tahab lugeja ilmselt teada, kuidas siis peaks käituma – kas 100-protsendiline mahl ja limonaad tekitavad vähki või mitte? Nii prantslaste kui ka paljude teiste sama valdkonna uuringute puhul tasub silmas pidada mõõdukust. Mahla ja limonaadi võib vahel ikka juua, aga kõigega tasub pidada piiri. Samuti ei tasu arvata, et kui suhkruasendajaga jookide tarvitamise ja vähi esinemise vahel seost ei ilmnenud, siis võiks neid jooke juua piiramatult – ei, mõõdukus on ka siin tervise alus.

*Pealkirjas esinev sõnamäng on tahtlik, kuna võtab kõige täpsemalt kokku siinse artikli sisu.

< tagasi Uudised