UUDISED

Suhkruasendajad võivad kasvatada diabeediriski

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

02.05.2018

Mõned karastusjookides kasutatavad suhkruasendajad võivad kergitada II tüüpi diabeedi tekkimise riski, viitavad rottidega tehtud katsed.

“Võtmesõna on siinkohal mõõdukus. Kui sulle meeldib aeg-ajalt suhkru- ja kalorivaba koolat juua, võid seda siin või seal teha. Samamoodi nagu tavalise limonaadi puhul. Muret peaks hakkama tundma aga siis, kui jood iga päev kolm-neli või rohkem pudelit. Kehal pole aega taastada algset biokeemilist tasakaalu,” leidis iga-aastasel USA eksperimentaalbioloogia konverentsil esitletud töö juhtivautor Brian Hoffman, Marquette ülikooli biomeditsiini inseneeria dotsent.

Kuna tegu pole veel eelretsenseeritud teadustööga, tuleb suhtuda tulemustesse teatava ettevaatusega. Samuti tehti katseid vaid kahe laialt kasutatava suhkruasendajaga – aspartaami ja atsesulfaatkaaliumiga – ning kasutati rotte, kellel tekib diabeet tavapärasest kergemini.

Viimane pole katse ülesehituse mõttes ilmtingimata puudujääk. Sellised katseloomad võimaldavad märgata kiiremini ja kergemini muutusi, mille avaldumine võtaks muidu mitmeid kuid. Teistele rottidele anti võrdlusmomendi loomiseks täiendavalt glükoosi või fruktoosi.

Veres leiduvate väikeste ainevahetusjääkide põhjal oli nii suhkruasendajate kui ka suhkru mõju sarnane. “Nägime juba kolme nädala pärast biokeemilisi muutusi, mis võivad mõjutada omakorda seda, kuidas toimub rasvade lagundamine ja energiavahetus,” laiendas Hoffman. Muu hulgas leidis töörühm verest jälgi valkude lagundamisest ning tavapärasest rohkem lipiide ja teise rasvu.

Esimene vihjab, et keha võis hakata lagundama energia hankimiseks lihaseid. Eelnevate uuringute kohaselt kasvatab veres pikemat aega kõrgena püsiv lipiidide tase aga ülekaalulisuse ja diabeeti haigestumise riski. Teised tööd on varem viidanud, et suhkruasendajad muudavad soolestiku sisemuses elavat bakterikooslust. See omakorda muudab ka seda, millised jääkained tekivad bakterite elutegevuse toimel.

Tavaliselt tekib II tüüpi diabeet, kui keha ei suuda enam säilitada veres normipärast glükoositaset. Kõhunääre ei tooda enam seda reguleerivat insuliini piisavalt või on kaotanud keharakud selle suhtes tundlikkuse.

Suhkruasendajad mõjutavad Hoffmani sõnul keha päris suhkrute asemel veidi teisiti. “Ühelt poolt tekib inimestel justkui tunne, et ta on midagi magusat söönud, aga kuna need ei anna tegelikult energiat, peab keha seda kuskilt selle normipäraseks toimimiseks hankima,” selgitas dotsent. Erinevale mehhanismile viitasid ka muutused geenide avaldumises.

Euroopa Toiduohutusameti ohutuks kuulutatud atsesulfaatkaaliumi päevase piirnormi ületamiseks peaks jooma ainet sisaldavat suhkru- ja kalorivaba ligikaudu 2,5 liitrit. Aspartaami puhul on organisatsioon leidnud, et sellel on kergelt kaitsev mõju. Selle avaldumiseks peaks 70 kilogrammi kaaluv mees tarbima aspartaami ligikaudu 2800 mg. Selle koguse kättesaamiseks tuleks päevas juua enam kui kuus liitrit sellel põhinevat koolajooki.

Hoffman märkis aga, et varasemates uuringutes kasutatud meetoditega polnud võimalik märgata veres sedavõrd peenekoelisi muudatusi. Nõnda plaanib ta jälgida järgmise sammuna rottide tervist pikema aja jooksul. Seni tasuks järgida aga ettevaatusprintsiipi.

 

< tagasi Uudised