UUDISED

Südame magus elu

 

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade

19.09.2017

Juba 24. aastat on Eestis väga paljud inimesed algselt südamenädala ja eelmisest aastast südamekuu
raames, pannud aluse oma südame magusamale elule. Nende aastate jooksul on jagatud igakülgseid
teadmisi südamehaiguste riskitegurite kohta, antud võimalus kontrollida oma südame seisukorda, kaasa
lüüa südamesõbralikel liikumispäevadel ja on läbi viidud palju muid kogu rahva südametervist
parandavaid tegevusi. Sel aastal on luubi all südame ja suhkru seosed.

On teada, et peamised südame-veresoonkonnahaigusi soodustavad riskid on vähene liikumine,
suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal, vähene puu- ja köögiviljade söömine ning liigne
soolatarbimine. Suhkur kui meie igapäevaelu lahutamatu osa, mõjutab südame tööd ja kogu organismi,
seepärast tuleks leida sobiv tasakaal, et süda rõõmustaks ning elu oleks pikk ja magus. Senini ei ole
otsese tegurina liigset suhkrutarbimist välja toodud, kuid üha enam selgub ülemäärase lisatud suhkru
kahjulik mõju südametervisele.

N-ö looduslikke suhkruid saame igapäevaselt toidust puuviljade, köögiviljade, piima ja
teraviljatoodetega. Suhkrud, mida tuleks igapäevases menüüs tarvitada võimalikult vähe, on lisatavad
suhkrud. Nendeks on enamasti rafineeritud suhkrud – sahharoos, fruktoos, glükoos ning tärklisest
töödeldud glükoos- ja fruktoosisiirup, mida lisatakse toitudesse nende valmistamise käigus. Lisataval
suhkrul ei ole leitud lisaks kalorite lisandumisele muud toiteväärtust. Maailma Terviseorganisatsiooni
soovitus nii lastele kui täiskasvanutele on, et lisatavad suhkrud annaksid vähem kui 10% päevasest
soovituslikust energiast, kaugem eesmärk on viia nende osakaal isegi alla 5%.

Kui võtta arvesse mitmeid südant kahjustavaid aspekte (ülekaalulisus, hüpertensioon, metaboolne
sündroom, 2. tüüpi diabeet), on lisatud suhkrute liigtarbimine tänaseks muutunud üheks arvestatavaks
terviseriskiks. Me oleme jõudnud juba sellisesse olukorda, kus liigse suhkrutarbimise tõttu kõhunääre
ütleb üles või ei jõua piisavalt insuliini toota vahel juba teismeeas.

Täna arstikabinetis oma kõrgenenud vererõhule või kolesteroolitasemele lahendust otsiv 40-50aastane
patsient ei tea reeglina, et aastakümneid mõnusat enesetunnet pakkunud la dolce vita (magus elu) ongi
tänaste tervisehädade põhjuseks. Liigne saadud energia (olgu see siis liigselt tarbitud suhkrutest,
rasvadest või valkudest) ja vähene liikumine koos viivad varem või hiljem kehakaalu tõusuni. Arvukad
uuringud on näidanud, et kehakaalu tõus tõstab vererõhu väärtusi, suurendab halva kolesterooli ja
vähendab hea kolesterooli sisaldust veres. Kui suhkru ainevahetus on mingil põhjusel häiritud, näiteks
organism ei suuda enam toota piisavalt insuliini vm ja glükoosi tase veres on ka söögi vaheaegadel
soovitusest kõrgem, siis see omakorda hakkab kahjustama veresoonte seinu ja mitmeid elutähtsaid
elundeid.

Seisundit, kus inimesel on ülekaal, kõrgenenud vererõhk, veresuhkru liig kõrge tase või piiripealne
kolesteroolitase, aga ei ole veel välja kujunenud südame- ja veresoonkonnahaigust või diabeeti,
nimetatakse metaboolseks sündroomiks. Uuringutele tuginedes saab öelda, et suhkur on kõige olulisem
metaboolse sündroomi tekitaja. Rafineeritud suhkru kahjulikkust südametervisele võib võrrelda
küllastunud rasvhapete kahjulikkusega.

Liigne ja kestev lisatud suhkrute ülemääramine tarbimine tõstab triglütseriidide sisaldust veres
(veresoone seinas naaste tekitav komponent), mis on jällegi südamehaiguste riskitegur. Samuti tõstab
liigne suhkur vererõhku ja eriti nn alumist ehk diastoolset vererõhku. Liigne suhkrutarbimine tõstab
ka kusihappe taset, mis samuti kergitab vererõhku ja kahjustab arterite seina, kutsudes esile varajase
ateroskleroosi.

Ei maksa unustada, et alkohoolsed joogid on samuti suhkrurikkad ning alkoholitarvitamine ja veel
liigne lisatud suhkrute tarbimine toiduga, annab organismile ülemäärase koormuse. Maks peab hakkama
saama alkoholi neutraliseerimisega, glükoosi töötlemisega ning täitma ka oma teisi “igapäevaseid”
kohustusi.

Lisatud suhkruga toodete suures koguses ja sagedasel tarbimisel on oht kehakaalu tõusuks, mis võib
viia ülekaalu ja rasvumiseni. Ülekaal omakorda on juba väga mitmete haiguste nagu südamehaigused,
suhkrutõbi, liigesehaigused, vähkkasvajad oluline riskitegur. Ainuüksi fakt, et üks surmajuhtum viiest
on seotud rasvumisega, võiks anda põhjust kaaluda, kas võtta poeriiulist kutsuvalt värviline
limonaadi- või mahlajoogipudel, peletada kehva tuju koogikeste või kommikarbiga, lisada kohvile või
teele kuhjaga suhkrut. Suhkrurikaste toodete tarbimise vähendamine aitab kaasa kehakaalu vähenemisele.

Ameerika Ühendriikides on suurte uuringute käigus leitud, et aastal 1970 oli täiskasvanu keskmine
päevakaloraaž 2169 kcal ja aastal 2009 juba 2594 kcal, mis on pea 20% energialisa. Sarnane hüpe sai
teoks ka Eestis alates eelmise sajandi lõpukümnenditest. Igapäevaelus on kasvanud “autostumine”, tihe
ajakava justkui õigustab trepist-treppi käitumismudelit. Füüsilist pingutust nõudvate kodutööde hulk
on muutunud olematuks, ka tervisetreeningule saab minna alati “homme”. Kõike seda arvestades võib
tõdeda, et tegelikkuses tarbivad paljud inimesed päevas rohkem energiat kui suudavad ära kulutada.

Hea oleks leida poes aega visata pilk toitude etiketile. Oma üllatuseks võib leida, et mõnegi toote
puhul on lisatud suhkrute sisaldus nii suur, et jätkub mitmeks päevaks. 10 teelusikat ehk 50 g lisatud
suhkruid on 2000 kcal päevase energiavajadusega täiskasvanule soovitatav päevane kogus. Euroopa Liidu
riikides on keskmine suhkrutarbimine 50 kg aastas, mis teeb päevaseks tarbitud koguseks 137 grammi ehk
ligi kolm korda enam.

Kahjuks peab nõustuma, et poest on vahel üsna raske leida tooteid, millesse ei oleks suhkruid lisatud.
Oluline on vaadata etiketilt, milline on süsivesikute hulk ja palju sellest moodustavad suhkrud. Parem
oleks maiustamiseks valida puuvilju, aga ettevaatust kuivatatud puuviljadega, sageli on ka neile
lisatud suhkruid.

Sageli on lisatud suhkrud peidus sellistes valmistoitudes, mida ei oska isegi kahtlustada, näitena
võib välja tuua salatikastmed, toorsalatid, piimatooted, mõned leivad jne. Tark on teada, mida ja kui
palju me sööme ning võimalusel teha toit ise, oma vajaduste kohaselt.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tervise seisukohalt tuleks süüa mitmekesiselt ja tasakaalustatult ning
mitte liialdada lisatud suhkrutega. See võib tõsta kehakaalu ning sellega koormata ja kahjustada meie
südant ja veresooni.. Südame tõeline magus elu peitub regulaarses kehalises treeningus, piisavas
uneajas, mittesuitsetamises ja tervislikus toitumises.

Margus Viigimaa, südamearst.

< tagasi Uudised