UUDISED

Sotsiaalministeeriumi tuleva aasta koondeelarve on 4,46 miljardit

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

29.09.2017

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala koondeelarve on järgmisel aastal 4,46 miljardit eurot, millest suurima eelarvega on 1,92 miljardi euroga sotsiaalse kaitse ja 1,38 miljardi euroga tervise valdkonnad.

Aastatel 2018-2021 suureneb sotsiaalministeeriumi valitsemisala koondeelarve 625 miljoni euro võrra.

Riik suurendab 2018. aastal investeeringuid inimeste toimetulekut toetavatesse teenustesse, laiendades abi kättesaadavust dementsuse diagnoosiga eakatele ja erihoolekande klientidele. Suurenevad ka erihoolekande, abivahendite ja sotsiaalse rehabilitatsiooni eelarved, et tagada teenuste parem kättesaadavus.

Hoolduskoormuse vähendamisse panustab riik tuleval aastal täiendavalt neli miljonit eurot ning aastatel 2018-2021 kokku 16,4 miljonit eurot.

2018. aastal on kavas lisaks senistele erihoolekandeteenustele rahastada päeva- ja nädalahoidu vaimse alaarenguga sügava liitpuudega inimestele ning parandada dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud abi kvaliteeti ja kättesaadavust.

Samuti alustatakse hoolduskoordinatsiooni süsteemi arendamisega, mille tulemusena saavad inimesed oma lähedaste hooldamisel asjatundlikku nõu. Sügava puudega inimese töötavale pereliikmele on kavas võimaldada täiendavaid puhkusepäevi.

Võrreldes 2017. aastaks vastuvõetud eelarvega suureneb erihoolekande rahastamine 2,4 miljoni, abivahendite rahastamine 3,2 miljoni euro ning sotsiaalse rehabilitatsiooni rahastamine 1,7 miljoni euro võrra.
Eelarvetõus sisaldab nii ühekordset lisaraha kui püsivat eelarve suurenemist ning selle rahaga on võimalik korrastada nende teenuste rahastamine ja luua erihoolekandes ka uusi teenuskohti.

1. jaanuarist 2018 muutub paindlikumaks toimetulekutoetuse regulatsioon, et soodustada toimetulekutoetuse saajate tööle asumist, lisaks tõuseb toimetulekupiir täiskasvanutel seniselt 130 eurolt 140 euroni ja lastel 168 euroni kuus. Prognoosi kohaselt väheneb muudatuste tulemusena leibkondade absoluutse vaesuse määr kuni 2,8 protsendipunkti.

2018. aastast tõuseb lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta peres 55 euroni kuus. Võrreldes praegusega on tõus viis eurot kuus. Alates kolmandast lapsest on toetus igale lapsele 100 eurot kuus ning lisaks saab kolme või enamat last kasvatav pere tänavu 1. juulist kehtima hakanud lasterikka pere toetust.

Õigusrikkumisi toime pannud laste kohtlemine muudetakse teole reageerivast lapse abivajaduse põhiseks. Selleks osutatakse lastele sotsiaalset rehabilitatsiooni ja lepitusteenust ning vajadusel ööpäevaringset tuge senisest suuremas mahus.

Uuest aastast lõpetatakse alaealiste komisjonide tegevus, mille asendab kohaliku omavalitsuse tegevus abivajava lapse abistamisel.
Riigieelarves on 2018. aastaks suure abivajadusega ning õigusrikkumisi toime pannud lastele mõeldud teenustele ette nähtud 1,3 miljonit eurot.

Asendushoolduse korraldamine antakse üle kohalikele omavalitsustele, et soodustada laste paigutamist perepõhisele asendushooldusele pakkudes peredele kvaliteetset ettevalmistust ja tugiteenuseid.

Samuti reguleeritakse asendushoolduselt ellu astuvate noorte järelhooldus. Asendus- ja järelhoolduse rahastamiseks on 2018. aastal 16,7 miljonit eurot.

Teenuse kvaliteedi tõstmise ja perepõhise asendushoolduse edendamiseks on tulevaks aastaks planeeritud täiendavalt 3,56 miljonit eurot Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid.

Uuel aastal tõusevad erihooldekodude ja Astangu kutserehabilitatsioonikeskuse sotsiaaltöötajate palgad keskmiselt 4,5 protsenti. Asenduskodu kasvatajate palgatõus samas mahus kajastub asendushoolduse eelarves.

Kohalikele omavalitsustele antakse vahendid matuste korraldamisega seotud kulude katmiseks arvestusega, et keskmiselt oleks võimalik maksta matusetoetust suuruses 250 eurot.

2018. aastaks on eelarvesse planeeritud selleks ligi neli miljonit eurot. Täpsemad tingimused ja korra matusetoetuse määramiseks kehtestavad kohalikud omavalitsused.

< tagasi Uudised