UUDISED
Riskikalkulaator: seitse näitajat, mis viitavad kopsuvähiohule
Eesti Rahvusringhääling
Pressiteade
27.05.2018
Norra teadlased analüüsisid 16 aasta andmeid 65 000 erinevas vanuses norralase kohta ning tõid välja seitse riskifaktorit, mis loovad soodsa pinnase kopsuvähi tekkimiseks.
Värskes uuringus välja toodud riskitegurite hulgas on ka kaks tegurit, millest varem pole kopsuvähiga seoses eriti juttu olnud. Isiklikku riskitaset, mis näitab, kas teil võib järgneva 6–16 aasta jooksul tekkida kopsuvähk, saab arvutada artikli lõpus viidatud riskikalkulaatoril.
Põhjus pole ainult suitsetamises
Ei tasu arvata, et kõik 1,6 miljonit inimest, kes igal aastal kopsuvähi tõttu surevad, on ahelsuitsetajad või üldse suitsetajad. Erinevalt tavaarusaamast ohustab kopsuvähk seniarvatust nooremaid ja neidki, kes pole elus ühtki sigaretti suitsetanud.
Norra ja Kreeka teadlaste ühistööna valminud uuringus kasutati Norra HUNT (Nord-Trøndelagi terviseuuringu) andmeid, milles on pea 120 000 inimese terviseinfo. Trøndelag maakonna haigla peaonkoloogi Oluf Dimitri Røe eestvedamisel vaadati 16 aasta jooksul kogutud inimeste tervisekäitumise ja haiguslugude andmeid. Teadlased tõid välja seitse tegurit, mis veel suurendavad kopsuvähki haigestumise riski:
Viis seni teadaolevat riskitegurit:
vanus
suitsupakiaastad ehk mitu aastat on inimene suitsetanud päevas 20 sigaretti
mitu sigaretti päevas on inimene suitsetanud (mõni üksik sigaret päevas paljude aastate jooksul on ohtlikum kui palju sigarette paari aasta vältel)
kui palju on möödas ajast, mil lõpetasite suitsetamise (risk väheneb aja jooksul)
kehamassiindeks ehk KMI (mida väiksem on KMI, seda suurem on risk)
Kaks seni teadmata tegurit
korduvalt esinev perioodiline köha
siseruumides suitsuga kokku puutumine
Kolm aastat väldanud uuringu tulemustest selgus, et 94 protsenti kopsuvähi diagnoosi saanud patsientidest olid suitsetajad või endised suitsetajad. Seega suitsetamine tõesti suurendab kopsuvähki haigestumise riski. Samas kuuel protsendil oli keeruline välja tuua üht selget põhjust, miks neil kopsuvähk esines, kuna need inimesed ei olnud suitsetajad.
Üllatav oli seegi, et 21 protsenti kopsuvähipatsientidest olid uuringus osalemise ajal alla 55-aastased. Seega ei olegi vanus peamine ega mõjusaim riskitegur kopsuvähi väljaarenemisel.
Kolmas üllatav leid oli, et inimesed, kes olid suitsetanud vähem kui 20 sigaretti päevas vähem kui 20 aasta vältel, moodustasid 36 protsenti kopsuvähi patsientidest. See tähendab, et ka vähene suitsetamine mitte kuigi pika perioodi jooksul loob soodsa pinnase kopsuvähi tekkimiseks.
Kompuutertomograafia ahelsuitsetajatele
USAs kasutatakse ahelsuitsetajatel kopsuvähi varajaseks avastamiseks kompuutertomograafia uuringut, Euroopas oodatakse selle juurutamiseks veel teadusuuringuid.
Kompuutertomograafia uuring on aga kallis, mistõttu teha kõigile pikaaegsetele ahelsuitsetajatele seda uuringut on kulukas ning ka tarbetu, nagu sedastavad uuringu autorid.
Selleks, et testima ei peaks kõiki ahelsuitsetajaid, vaid just neid, kellel on tõesti oluliselt suurem risk, töötasid teadlased oma uuringutele tuginedes välja riskikalkulaatori. See suudab 85-protsendilise täpsusega välja sõeluda selle viiendiku pikaaegsetest ahelsuitsetajatest, kellele tõesti on vaja regulaarset kompuutertomograafia uuringut.
Isiklikku riskiskoori, mis näitab tõenäosust, et järgmise 6–16 aasta jooksul areneb välja kopsuvähk, saab arvutada teadlaste välja töötatud riskikalkulaatorile, mis kannab nime HUNT Lung Cancer Risk Model.