UUDISED

Riik võib apteekide võõrandamiseks eraldi veebikeskkonna luua

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

06.09.2017

Töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski ütles, et ravimiameti juurde võidakse luua veebikeskkond, kuhu saaks võõrandamisele minevaid apteeke enampakkumisele panna.

2020. aasta 1. aprilliks peab Eestis kõikide apteekide enamusosalus kuuluma proviisoritele, mis tähendab hulgifirmadele enam kui 300 apteegi sundmüümist.

Töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski rääkis Vikerraadio saates “Reporteritund”, et ravimiameti juurde võidakse luua veebikeskkond, et need, kes hakkavad apteeke võõrandama, saaksid need enampakkumisele panna ja proviisorid saaksid neid sealt endale osta.

“Läbipaistvat ja kõigile arusaadavat üleandmissüsteemi pole tänaseks loodud ja riik on valmis siin aitama,” lubas ta.

Minister lisas, et riik võib aidata ka finantsmehhanismi osas, kui erasektor ei ole valmis vajalikku ressurssi proviisoritele andma. Ta tõi näiteks Kredexi käenduse.

“See, millise hinnaga apteek on, on omaette vaidlusteema ja lahenduse leidmiseks oleks vaja ausat ja läbipaistvat süsteemi,” ütles Ossinovski.

Rääkides sellest, kas frantsiisiapteegid võiksid olla lubatud, ütles Ossinovski, et küsimus on selles, kas seda tüüpi kokkulepete puhul nagu laenud või ruumide rendile andmised järgitakse seaduse mõtet, et hulgimüüjal ei oleks proviisoriapteegi üle mõju.

“Kui on frantsiisileping, aga samal ajal ka kokkulepe, et apteek ostab ravimeid ühelt hulgifirmalt, ei ole see seaduse mõttega kooskõlas,” nentis ta.

Proviisorite esindaja: omandipiiranguid õigustab proviisorieetika

Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas ütles, et apteekide omandipiirangute põhiline õigustus igal pool Euroopas on olnud see, et proviisoril on apteegiomanikuna proviisorieetika, mis ärihuve tasakaalustab.

“Proviisor oskab tasakaalustada ärihuvi ja tervisekaitset. Me oleme seda õppinud, see ongi meie töö ja seda ei saa olla mitte kellelgi teisel,” rõhutas Alamaa-Aas. “Loomulikult, kui apteegi omanik on keegi teine peale proviisori, tal polegi ju seda kutse-eetikat, tal on oma erialane kutse-eetika. Ta ei mõtle esmaselt tervishoiu ja siis ettevõtluse peale. Tema tahab pidevalt ettevõtet arendada ja põhieesmärk on raha teenida”.

Tamro Eesti tegevjuht Janno Kurg ei olnud sellega nõus ja märkis, et kõik proviisorid on tulnud ühest koolist, andnud samasuguse ametivande ja saavad samadest allikatest täiendkoolitusi.

“Mul on väga raske mõista kutse-eetika erilisust. Eestis on kõik apteegid proviisoriapteegid – kõigis apteekides töötavad proviisorid. Ettevõtjast proviisoril ei ole mingit erilisemat kutse-eetikat, täpselt sama on see apteegiketis töötaval proviisoril, kes mõtleb samamoodi patsiendi tervise peale. Mingit ekstraeetikat ei ole olemas,” lausus Kurg.

Eesti Apteekrite LIidu juhatuse esimees Ülle Rebane ütles, et vale on nimetada apteekide proviisorite omandisse viimist sundvõõrandamiseks, sest ketiapteekidele on antud aega viis aastat, millest kolmas juba jookseb, ning selle aja jooksul on võimalik kas või proviisoriks õppima minna.

Kurg ei olnud väitega nõus ja ütles, et tegu on sama absurdse olukorraga kui see, kui öelda Selveri või Kaubamaja omanikele, et nad on saanud piisavalt kaua oma äri pidada, kuid viie aasta pärast nad seda enam teha ei saa.

Ots: turumajanduse toimimist ei peaks reguleerima

Rääkides sellest, mida apteegireform patsiendi jaoks muudab, ütles konkurentsiameti peadirektor Märt Ots, et tavainimest see ei mõjuta. Samas ütles ta, et ei näe mingit erisust näiteks ravimimüügil või elektrivõrguettevõttel, mille omanik võib olla ükskõik kes.

“Loomulikult peab olema kvaliteet tagatud, leti taga peab olema asjatundlik inimene, aga kes on selle omanik, küll mingit rolli ei mängi,” sõnas ta. “Siis läheme juba natuke äärmusesse ja peaksime ütlema, et elektrivõrgu omanik tohib olla ainult elektrik”.

Otsa hinnangul ei peaks turumajanduse toimimist reguleerima – apteegimajandus on eraomandis, aga kui hakata seda lõpmatuseni reguleerima, jõuame tagasi plaanimajandusse.

“Riik peab tagama kvaliteedi ja tegema hinnakontrolli, aga milleks me hakkame laua taga mõtlema, kas meil peab olema 400 või 500 apteeki, 10 või 15 hulgifirmat,” ei mõistnud ta.

Septembrikuu jooksul peaks apteekide omandireformi läbi viimist analüüsima riigikogu sotsiaalkomisjon, samuti oodatakse seaduse rakendamiseks vajalikku eelanalüüsi sotsiaalministeeriumist.

< tagasi Uudised