UUDISED

Ralf Allikvee: Eesti vajab kolme suurt haiglat

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

30.05.2018

Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehe Ralf Allikvee hinnangul on Eesti tervishoiule kahjulik, kui Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tallinna Lastehaigla baasilt tekiks üks sisuliselt monopoolses seisus superhaigla. Allikvee ettepanekul võiks Eestis olla kolm tugevat haiglat, kes koostöös maakonnahaiglatega tagaks tugeva ja ühtlase ravikvaliteedi kogu Eestis.

Kuus Tartu ja Tallinna haiglajuhti käisid hiljuti välja ambitsioonika idee, millega aastaks 2025 loodaks Eestile üks ühtne ülikoolihaigla, millel on kaks linnakut: Tartus ja Tallinnas. Ralf Allikvee hinnangul on aga Tartu Ülikooli Kliinikumi, PERH-i ja Tallinna Lastehaigla ühinemine nende juhtide väljapakutud kujul Eesti tervishoiule kahjulik.

“Selle plaani taga paistab hirm uue Tallinna Haigla tekkimise ees ning sellest kasvav konkurents Tallinnas ja Põhja-Eestis, mitte mure tervishoiuteenuse kvaliteedi pärast.”

Allikvee toob välja, et haiglajuhid pakkusid uue suurhaigla loomise ajaks aasta 2025 ehk see on täpselt sama aasta, mil valmib plaanide kohaselt ka Tallinna Haigla.

“Kui haiglajuhid tõesti südamest sooviksid uue superhaigla moodustamist, siis saaks selle ju kahe-kolme aastaga kindlasti tehtud, mitte ei peaks plaanima seda protsessi seitsme aasta pikkuseks,” märkis Allikvee.

Allikvee hinnangul on Eestile lähitulevikus optimaalne kolm suurt haiglat, mis võtavad ka vastutuse kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse eest kogu Eestis. Lisaks jääb oma oluline roll paarile maakondlikule haiglale, näiteks Pärnu ja Ida-Viru haiglale.

Tallinna linna plaan ühendada Ida-Tallinna keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla loob Allikvee sõnul lõpuks olukorra, kus uuest Tallinna haiglast ei saa riik enam niisama mööda vaadata.

“Tekkival Eesti suurimal haiglal on tugev potentsiaal pakkuda parimat raviteenust nii Tallinnas kui ka mujal Põhja-Eestis ning eks see paneb seni eristaatust nautinud haiglaid muretsema. Oluline on lisada, et senine suurhaiglate võrgustumine, mis näeb välja pigem kui kontsernistumine, ju ravijärjekordi lühendanud ei ole.”

Allikvee arvates sobib Eestile, kui Tallinnasse tekib kaks suurhaiglat-kompetentsikeskust, mis mitmetes spetsiifilistes valdkondades üksteist täiendavad ning samas ei laseks teisel laisaks ega mugavaks muutuda.

“Peamine küsimus on Eesti jaoks arstide ja teiste tervishoiuspetsialistide tulevik. Kui meil on eri valdkondades ainult üks tipptasemel meeskond, siis mis arenguvõimalust on Tallinnas noortele arstidele? Kui nad Tallinna suurhaiglas sobivat kõrgtasemelist erialast tööd ei leia, on ainus mõistlik lahendus laevapilet Soome või Rootsi. Kahe suurhaigla puhul on see risk oluliselt väiksem.”

Joel Starkopf, Peep Talving, Urmas Siigur, Agris Peedu, Katrin Luts ja Toomas Asser kirjutasid ajakirjas Eesti Arst ilmunud ühisavalduses, et enamiku Euroopa ülikoolihaiglate teeninduspiirkonnas on vähemalt miljon inimest.

“Eestile oleks seega paras üks, tervet riiki teenindav ülikoolihaigla. Seda saaks teha praeguse kolme regionaalhaigla ühinemisel ühtsesse konsortsiumisse. Moodustuks üks ülikoolihaigla, millel oleks kaks linnakut: Tartus ja Tallinnas,” leidsid kuus haiglajuhti.

< tagasi Uudised