UUDISED

“Rahva teenrid”: tervishoiusüsteem vajab suuremat ümberkorraldust

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

10.11.2018

Eesti tervishoiusüsteem oli 1990-ndate aastate lõpus ja 2000-ndate alguses väga efektiivne, aga praegu vajab see suuremat ümberkorraldust ja ülevaatamist, sest taustsüsteem on muutunud, leidsid Vikerraadio saates “Rahva teenrid” osalejad.

Ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Heidit Kaio rääkis, et riigikontrolli audit, kus toodi välja, et enamik erakorralise meditsiini osakonda ehk EMO-sse pöördumisi on põhjendamatud, sarnanes rohkem ajakirjanduslikule tekstile kui auditile. Ta märkis, et juba auditi esimeses alapealkirjas anti hinnang, et osa EMO-sse jõudnud patsiente võiksid saada abi perearstilt.

“Riigikontrolli asi ei ole anda hinnangut, kas see probleem on perearstides,” lausus Kaio. “Miks ma seda rõhutan, et see sama riigikontrolli audit ütleb, et 40 protsenti inimestest, kes läheb EMO-sse ja kellel on väiksem tervisehäda – riigikontrolli hinnangul – ütlevad, et lähevad sinna, sest ei pääse perearsti vastuvõtule. 60 protsenti lähevad mingil muul põhjusel. Ja koer on maetud selle “mingi muu” alla.”

Tema hinnangul on see 40 protsenti väga mõistlik tulemus, arvestades praegust süsteemi, sest erinevalt riigikontrolli ettekujutusest ei tööta perearstid üheksast viieni, vaid sageli hoopis iga päev mõne tunni jooksul. Süsteemi, kuhu saaks kogu aeg minna, ei ole olemas.

“Inimesed lähevad EMO-sse sellepärast – ja see on see 60 protsendi pöördujate probleem – et probleemne on eriarstiabi kättesaadavus. Aga sellest ei taha keegi rääkida, sest kui numbreid vaadata, on näha, et eriarstiabile juba kulub tohutu hulk raha, kõige suurem osa ravieelarvest läheb eriarstide kulule,” sõnas Kaio. “Lahendus peaks olema selles, et eriarstidele veel rohkem raha suunata, aga sellest ei taha keegi isegi mõelda.”

Kaio sõnul on tervishoiusüsteemis vaja suuremat ümberkorraldust, sest praegune süsteem oli 1990-ndate lõpus ja 2000-ndate alguses väga efektiivne, aga taustsüsteemid on vahepeal muutunud ja nüüd vajaks süsteem ülevaatamist.

Aivar Hundimägi Äripäevast ütles, et kogu meie solidaarne ravikindlustussüsteem on omadega ummikus, kuid praegune süsteem on olnud poliitikutele hästi mugav.

“Lahendust näen ma selles, et kui lähed EMO-sse, aga tegelikult sul ei ole vaja sinna minna, vaid saaksid oodata abi perearstilt, siis see maksab. Ehk see on mugavusteenus, mille eest peavad maksma inimesed, kes seda kasutavad,” lausus ta.

Hundimägi pakkus välja, et EMO-s võiks olla kaks eraldiseisvat üksust: üks neile, kes vajavad erakorralist arstiabi, ja teine, kus vaadataksegi üle need, kes tegelikult seda ei vaja, kuid see oleks tasuline.

“Ma ei usu, et see on lahendus, kui me suunaksime kõik perearsti juurde või mingisse keskusesse. Kui inimesel ei teki rahalist vastutust, läheb ta ikka EMO-sse,” nentis ta.

 

< tagasi Uudised