UUDISED
Puuetega inimesed ootavad, et abi saamine muutuks elukohast sõltumatuks
Eesti Rahvusringhääling
Pressiteade
27.01.2019
Puuetega inimesed ootavad, et abi saamine ei sõltuks sellest, millises omavalituses nad elavad, sest on omavalitsusi, kus teenused on hästi kättesaadavad, kuid on neid, kus puudega inimene ei saa liikuma või kooliharidust.
Eestis pole ühtlaselt kättesaadav näiteks isikliku abistaja teenus. Puuetega inimeste koja tegevjuhi Anneli Habichti sõnul on probleem suurim Eesti äärealadel, Lõuna-Eestis ja Ida-Virumaal. Eestis on ka omavalitsusi, kus sügava puudega lapsed ei saa ühtegi teenust, sest pole teenuseostujaid ja omavalitsused ei tee midagi, et neid tekiks, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
“Meieni on jõudnud üks näide ühest Ida-Virumaa kohalikust omavalitsusest, kus ema kasvatab kodus sügava liitpuudega last ja kes ei saa isegi sellist haridust, nagu ta peaks seaduste järgi saama, sest kohapeal ei suudeta seda osutada,” selgitas Habicht.
Liikumispuuetega inimeste liidu tegevjuhi Lili Tiri sõnul on probleemne ka kodust väljasaamine, sest omavalitsustel pole raha või teadmisi kodude ümberkohaldamiseks.
“Ma võin näiteks tuua Tartu, kus on ühe kvartali peale 50 eurot, kus üks sõit maksab praktiliselt 25 eurot – sa saad ühe korra edasi ja ühe korra tagasi sõita ühe kvartali jooksul. Ülejäänud küsimuse peab see inimene ise ära lahendama,” ütles ta.
Tiri sõnul läheb olukord keerulisemaks, kui puudega inimene käib ühest omavalitsusest teise tööle, sest kompensatsiooni saab ta oma koduomavalitsusest. Valus koht on Tallinna-Pärnu rongiliikluse kaotamine, mis puudutab ka liikumisraskusega eakaid.
“Meil on sotsiaalministeeriumis ääretult kurb meel, et selles diskussioonis või otsuses – tundub meile – liikumisraskustega inimeste vajadused on jäänud tähelepanuta, sest tegelikult rongiühendused täna Eestis transpordi mõttes on meie hinnangul ikkagi kõige ligipääsetavamad erinevate probleemidega inimestele,” kommenteeris sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse.
Omavalitsuste pakutavate teenuste arendamist on aga sotsiaalministeerium Kuuse sõnul toetanud nii Euroopa Liidu raha kui ka riigieelarve kaudu.
Habicht ütles, et probleemide lahendamine ei sõltu alati rahast. 2017. aastal jäi näiteks Tallinnal ja Tartul kasutamata raske ja sügava puudega lastele riigi poolt eraldatud raha.
“Kokku üle Eesti jäi kaks miljonit ja sellest 700 000 oli Tallinnal see, mis jäi selle rea pealt üle. Samal ajal inimesed kogesid, et ei vastatud nende abipalvetele alati ja hoiti kinni vanadest määrustest,” tõdes Habicht.
Kuuse sõnul tahetakse lastele teha tugisüsteemi, mis hõlmab nii hariduse kui ka sotsiaalvaldkonda, et laps saaks hinnangu ja teenuse samast kohast.