UUDISED
Puudega lapse toetust suurendav eelnõu saab ilmselt riigikogu heakskiidu
Eesti Rahvusringhääling
Pressiteade
11.02.2019
Kolmapäeval on riigikogus kolmandal lugemisel eelnõu, mille kohaselt tõuseks 2020. aastast puudega lapse toetus. Fraktsioonide esindajate kinnitusel saab eelnõu heakskiidu. Opositsiooni hinnangul oleks võinud toetusi tõsta juba käesoleval aastal.
Kaire Parts sõidab Toompeale poliitikute jutule vabatahtlike päästjate masinaga. Päris iga autoga 9-aastast Kellit sõidutada ei saa, sest ema peab teda sõidu ajal
pidevalt jälgima.
Kavandatav toetuste tõstmine on perele abiks, ütles Parts. Tüdruk vajab põhiravimeid, hooldusvahendeid, ravitoitu. Kui laps haigestub, on kulud veel suuremad. Praegu kehtivad toetused kuus on üsna napid.
“Sügava puudega nagu Kelli ja raske puudega on 80 eurot 55 senti ja keskmise puudega on 69 eurot,” tunnistas ta.
Kui riigikogu kiidab kolmapäeval eelnõu heaks, hakkab keskmise puudega laps saama 138, raske puudega laps 161 ja sügava puudega laps 241 eurot kuus.
“Kui koalitsioon oleks tahtnud, siis me oleksime võinud võtta selle eelnõu vastu juba eelmisel aastal ja see oleks võinud hakata kehtima selle aasta alguses, nagu selles algses eelnõus oli ette nähtud,” ütles sotsiaalkomisjoni reformierakondlasest liige Liina Kersna.
“Aasta aastalt me järjest lisasime ka oluliselt rohkem kui ka raha läheb nende toetuste tõstmiseks just otse teenustena peredesse minevaid vahendeid. Kogusummas lisatuge on peredele läinud oluliselt rohkem kui on see toetuste tõstmine,” kommenteeris sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (Isamaa).
“Ka ükskord 13 aastat tagasi enne valimisi tõsteti see küsimus. Nii et need teemad ja asjad aetakse ikka korda, aga kuidagi ta tuleb niimoodi välja, jah, et enne valimisi on see sundus ja tuleb teha. See ei ole hea vastus, aga ma arvan küll, et puuetega inimeste temaatika on ikkagi praegu väga palju rohkem päevakorras kui üldse kunagi varem,” lausus sotsiaalkomisjoni keskerakondlasest liige Marika Tuus-Laul.
Poliitikud ütlevad, et selle teema juurde tullakse järgmises riigikogus uuesti.
“Selleks, et laps ja pered saaksid toime, peavad siia tulema ka teenused juurde. Nii riiklikud teenused kui kohaliku omavalitsuse poolt pakutavad teenused. Ja kui need kaks asja kokku panna, siis see võiks omada head efekti,” sõnas sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm.
Kaire Parts ütles, et vanemad puutuvad sageli kokku bürokraatiaga, mida tuleks vähendada. Ning tõi oma kogemustest ka näite.
“Sellest aastast pidi haigekassa võtma üle ravitoitude maksmise. Kui ma võtan määruse lahti, jah, see võetakse üle, aga kuna Kellil ei ole gastroskoomi, vaid ta sööb lutipudeliga, siis me jätkame ikka seda omast taskust maksmist. Tegelikult on see meie töö tulemus, et ta ei ole gastroskoomsöötmisel,” märkis ta.
Võrreldes 2017. aastaga on puuetega laste arv suurenenud. Aasta alguse seisuga on Eestis puuetega lapsi kokku 12 943. Vähenenud on aastaga keskmise puudega laste arv ning neid on 4369. Samas on aastaga kasvanud raske- ja sügava puudega laste arv. Statistika näitab, et raske puudega lapsi on praegu 7 765 ja sügava puudega lapsi 809.