UUDISED
Punane vein vähendab stressi, kuid mitte selles sisalduva alkoholi tõttu
Eesti Rahvusringhääling
Pressiteade
17.08.2019
Klaas punast veini pärast stressirohket päeva leevendab pingeid, aga miks? Buffalo Ülikooli teadlaste uuringu kohaselt ei ole keskne mõju alkoholil, vaid hoopis punases veinis, täpsemalt viinamarja kestades ja seemnetes sisalduvas aines.
See aine on resveratrool ning keemiliselt suudab ta ajus pärssida stressi ja depressiooni vallandava ensüümi toimet. Õigupoolest on resveratrooli mõju täheldatud ka varasemates uuringutes. Näiteks juba 2014. aastal vahendas ERR Novaator, et resveratrool vähendab kehas halva kolesterooli taset, vähendab selle kaudu südame ja veresoonkonna haiguste ning vähi riski, kontrollib keha põletikuvastust östrogeeni taseme kaudu.
Buffalo ülikooli teadlaste praegune uuring näitab aga seda, kuidas resveratrool mõjutab neuroloogilisi protsesse ehk miks resveratroolist võib olla leevendust stressile, ärevusele ja depressioonile.
Uuringu juhtivautor Ying Xu märkis, et resveratrool võib olla tõhus alternatiiv tavapärastele ravimitele depressiooni ja ärevushäirete korral.
Mida resveratrool teeb? See aine mõjutab ajus ensüümi taset, mis omakorda alandab tsüklilise adenosiin monofosfaadi taset – viimane on virgatsaine, mis osaleb rakusiseses neuroülekandes ja annab kehale signaale erinevate füsioloogiliste muudatuste kohta.
Kui aga rääkida stressihormoonist, siis inimestele on rohkem tuttavad sellised hormoonid nagu serotoniin ja noradrenaliin, sest nende mõjutamisega tegeleb suurem osa antidepressantidest.
Vähem aga teatakse kortikosteroididest, mis samuti reguleerivad keha stressivastust. Kui inimene kogeb liigselt vaimset stressi, on seda hormooni kehas liiga palju, mis omakorda viib lõpuks vaimse tervise häireteni. Võimalik, et just kortikosteroidid mõjutamine on võti nende inimeste puhul, kellel serotoniini- või noradrenaliini-keskne depressiooniravi ei toimi, leiavad Buffalo Ülikooli teadlased. Seega võikski resveratroolil põhinev ravi olla üks alternatiiv.
Selle uuringu puhul tuleb piiranguna võtta arvesse, et katsed tehti rakukultuuridel ja hiirtel, mis annab küll aimu, kuidas see võiks toimida inimestel, kuid hiired ei ole inimesed ning reaalse mõju teada saamiseks tuleks seda siiski eraldi katsetada ka inimestel.
Kindlasti võis selle artikli lugemise järel tekkida küsimus, et kas nüüd võib ärevuse ja depressiooni korral juua ohjeldamatult veini. Vastus on ei.
Nagu mainitud, sisaldub resveratrool viinamarjade kestades ja seemnetes. Seega võiks seda stressi leevendavat ainet saada ka puhast viinamarjamahla juues ja marju süües. Klaas veini ilmselt kehale kurja ei tee, kuid tasub arvestada, et lisaks kasulikule resveratroolile saab sellest ka alkoholi, mis omakorda põhjustab erinevaid tervisehädasid ja sõltuvust.
Uuring ilmus ajakirjas Neuropharmacology.