UUDISED

Prognoos: 2025. aastal on Eestis puudu üle 300 õe

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

15.03.2018

Tervishoiuvaldkonna tööjõuvajaduse prognoosi järgi on seitsme aasta pärast on Eestis puudu üle 300 õe, ent ka farmatseutide ja proviisorite vajadus on ligi saja võrra suurem kui praeguste vastuvõtu mahtudega jätkates koolidesse peale kasvaks. Ämmaemandaid kipub aga hoopis üle jääma.
Saatejuht Merilin Pärli küsis sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhilt Heli Palustelt Vikerraadio saates “Uudis +”, et millest see põhjus tuleb ja miks riik nende koolitamist suuremas mahus ei telli.

Paluste sõnul vastutab spetsialistide koolitamise eest haridus- ja teadusministeerium, mis rahastab koolitust riigieelarvest. “See, milliseid spetsialiste ja kui palju selle raha eest koolitatakse on suuresti ülikoolide ja kõrgkoolide enda määrata,” ütles ta.

Paluste rääkis, et koolitada saab täpselt nii palju kui palju raha jätkub. Pärli küsis seepeale, kas rahastus ei toimugi vajaduse põhiselt. Paluste pareeris, et kõrghariduse rahastamise küsimusi peaks kommenteerima haridus- ja teadusministeerium.

“Meie paraku peame leppima selle olukorraga, mis meile riigieelarvest vastu vaatab,” rääkis Paluste.

“Mis puudutab tervishoiu kõrgkoolide rahastamist, siis seal on need kõik spetsialistid, keda seal koolitatakse, tegelikult meie tervishoiu valdkonna spetsialistid. Kui me koolitame nende eelarve võimaluste piires rohkem õdesid, siis me peame arvestama, et mingeid teisi spetsialiste saab selle võrra koolitada vähem,” lausus Paluste.

Paluste rääkis, et õdede hulgas on ka päris suur hulk neid, kes töötavad väljaspool oma eriala. Nende jaoks on Paluste sõnul loodud Tagasi tervishoidu projekt.

Ämmaemandatel Paluste sõnul tööst puudu ei tule, isegi kehva sündivuse korral. “Ämmaemandate tööpõld on tegelikult pigem kasvav just esmatasandi meeskonnas,” ütles ta. “Ämmaemanda roll ei ole ainult sünnitusabi osutamine ja rasedate jälgimine, nagu seda vahest arvatakse. See on ikkagi kogu reproduktiivtervise ala ja seal on tööd väga palju,” lausus Paluste veel.

Kuigi numbrid räägivad suurest õdede nappusest, siis Paluste näeb, et perearstidega on olukord kriitilisem. “Me ei suuda leida perearsti sellistesse piirkondadesse, mis ei ole suured keskused,” märkis Paluste. Seal on probleemiks ka see, et perearstiks õppijaid napib. “See näitab seda, et on vaja ka teisi toetavaid meetmeid, mis teeksid perearsti töö noorte jaoks atraktsiivseks,” sõnas Paluste.

Et perearstid ka sellistesse piirkondadesse jõuaksid, on võiks Paluste hinnangul tõhus meede olla lähtetoetuste süsteemi paindlikumaks muutmine. See tähendab, et noored arstid, kes väljapoole Tallinna või Tartut tööle lähevad, võivad viis aastat pärast residentuuri lõpetamist taotleda 15 000 eurot lähtetoetust.

“Me peaksime neid tingimusi paindlikumaks tegema ja võib-olla suurendama seda summat vähemalt sellistel erialadel, kus meil on kõige suurem puudu, näiteks perearstidele ja võib-olla prioritiseerima mingeid piirkondi,” ütles ta.
Üks keerulisemaid piirkondi, kuhu arste leida on Paluste sõnul Ida-Virumaa.

“Meie teeme seda, mida me teha saame. Me saame suurendada koolitustellimusi, me saame tõsta residentuuri kohtade arvu. Me oleme järk-järgult ka teinud ja me loodame väga, et see aitab lappida seda vahepealset auku,” lausus ta.

 

< tagasi Uudised