UUDISED
Plaanitav lahendus lubab psüühikahäire põdejal endale kriisi ajaks esindaja määrata
Eesti Rahvusringhääling
Pressiteade
04.02.2019
Sotsiaalministeerium katsetab tänavu tervise infosüsteemis võimalust, kus psüühikahäiretega inimene saab määrata endale esindaja ajaks, mil ta satub psühhoosi ning ei suuda ise enda eest otsuseid vastu võtta.
Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Volmer ütles ERR-ile, et kui praegu on võimalik tervise infosüsteemi panna kirja tahteavaldus elundidoonorluse ja vereülekannete lubamise või keelamise kohta, siis lähiaastatel on plaanis arendada seda võimalust ka teiste tahteavalduste tarbeks.
“Enne IT-lahendusi tuleb kokku leppida, kuidas, mismoodi ja mille kohta tahteavaldust saab teha ning kuidas tagatakse, et seda ka täidetaks. Siiani on toimunud väikesed ümarlauad, kus seda on arutatud,” sõnas ta.
Arstiabiga seotud tahteavaldused on aktuaalsed mitme teema puhul. Volmer tõi välja, et tänavu katsetatakse Eestis psüühikahäirega inimeste tahteavaldust olukorraks, kus neil tekib vaimse tervise kriis. See tähendab, et eelnevalt saab teha kokkuleppe, kes, kuidas ja mida teeb, kui psüühikahäirega inimene satub psühhoosi.
Elu lõpuga seotud tahteavalduste osas on maailmas kasutusel mitmeid eri variante, mis Volmeri sõnul väärivad kaalumist: elutestament, viis soovi, tervisevolinik ja nii edasi.
Eesti seadus lubab pakkuda inimesele arstiabi ainult siis, kui ta ise sellega nõus on. Tervise infosüsteemis pole võimalust teha tahteavaldust elustamise või elustamata jätmise kohta juhuks, kui inimese seisund on lootusetu.
“Kindlasti tuleb kasuks oma lähedastele ja perekonnaliikmetele teada anda oma soovist. Ootamatus olukorras, kus pead tegema neid otsuseid kellegi teise eest, on hea teada, mis tema soovid tegelikult olid,” sõnas Volmer.
Ta lisas, et tahteavalduse võib teha notari juures, aga siis tekib küsimus, kuidas arst selle olemasolust teada saab ehk tähtis roll on siiski lähedastel. Teine võimalus on see, kui inimesel õnnestub ise teadvusel olles sellele tähelepanu juhtida.
Tervise infosüsteem võimaldab teovõimelistel inimestel määrata endale terviseküsimustes ka täievolilise esindaja, kes saab vajadusel teha patsiendi eest otsuseid, mida ta ise oma seisundi tõttu ei suuda.
“Kui tervise infosüsteemis endale esindaja määrata, siis tuleb kindlasti läbi arutada temaga, milliseid otsuseid ta teie eest saab teha,” rõhutas Volmer.