UUDISED
Perearste panevad tööst loobuma läbipõlemine ja majanduslik vastutus
Eesti Rahvusringhääling
Pressiteade
30.01.2018
Perearste, kes oma nimistutest loobuvad, on kõvasti rohkem, kui asemele tuleb. Ehkki enamik perearste loobub oma tööst pensionile jäämise tõttu, on ka neid, kes jätavad nimistu kas läbipõlemise või majandusliku vastutuse pärast, mille süsteem perearsti õlule paneb.
Eelmisel aastal perearstile aega panema hakates avastas üks tallinlane, et tema perearst on vahetunud. Põhjuseks see, et eelmine perearst loobus oma tööst majandusliku vastutuse kaalutlusel. Sellisel põhjusel on perearsti tööst loobujaid üksjagu.
Eesti perearstisüsteem on teinud perearstidest eraettevõtjad, kes peavad ise pearahaga oma praksise ära majandama: palkama abipersonali, tellima uuringud, maksma kabinetiüüri. Igaüks ei soovi aga ettevõtja olla.
Teiseks loobumise põhjuseks on stress, mis tööga kaasneb. Arstid põlevad läbi. Perearstitöö pole igaühe jaoks.
Kui paljud loobuvad tööst niisugustel põhjustel, perearstide üle arvestust pidav terviseamet ei tea. Küll aga on enamik lahkunuid läinud pensionile.
“Keskmine nimistust loobujate vanus on 61 aastat,” sedastab terviseameti kommunikatsiooninõunik Iiris Saluri.
“Stress, läbipõlemine,” loetleb perearstide seltsi juht Le Vallikivi aga teisi loobumise põhjuseid. “Hoobilt meenub neli-viis juhtumit. Aga on ka piiripealseid juhtumeid, kus inimene tiksubki oma päeva õhtuni ja muu teda ei huvita – neid ikka on.”
Need juhtumid on vaid viimase aasta-kahe pealt, ja loobumisi tuleb ette nii maal kui linnades. “See teeb meid ka väga kurvaks,” tõdeb Vallikivi, et olukord on nukker.
Konkursid tulemust ei too
Loobujaid asendada on keeruline. Ajavahemikul 2015-2018 on terviseameti andmeil loobunud oma nimistust 72 perearsti, nende asemele on aga leitud vaid 46 perearsti.
Et leida uued perearstid, on terviseamet korraldanud 80 korral konkursi, ent 34 neist luhtus. Seejuures mitmed konkurssidest olid korduvad.
Praegu on käimas kaheksa konkurssi, ent nimistuid, kust perearst on lahkumas, on veelgi lisandumas.
“Raplasse otsitakse kahte, parem veel kui kolme, Nuia – kahtlane, Võru – kahtlane, Tapa, Loksa – väga kahtlased,” loetleb Vallikivi tõenäosust leida piirkondade nimistutele uued arstid. Saaremaal, Jõhvis, Koerus ja Kehras on konkursid tulemas.
Ehkki enamikku asendatakse pensionile jäämise tõttu, on üks arstidest loobunud just läbipõlemise tõttu.
“Ei oleks väga optimistlik, et kõigisse kohtadesse päris perearstid leitakse. Kui leitakse pikemaajalised asendused, on väga hästi. Osad peavad leppima ka lühiajalise asendusega või liidetakse mõne olemasoleva nimistuga,” prognoosib Vallikivi.
Et nimistu konkursi luhtumisel ikkagi arstita ei jääks, asendab teine arst seda uue leidmiseni ajutiselt või liidetakse kaks nimistut sootuks kokku. Näiteks mõnedes maapiirkondades, kuhu on iseäranis raske uut perearsti leida, on tulnud just viimast teha.
“Nimistuga perearste on 763 ja nimistuid, kus on ajutine asendaja, 30. Aastatel 2015-2018 on liidetud 13 nimistut,” ütleb Saluri.
Perearstide seltsi juht Le Vallikivi nimetab nimistute liitmist kehvaks lahenduseks.
“See on kahtlase väärtusega tegevus, sest nimistud on suuremad, kui me erialaseltsis heaks oleme kiitnud. 2000 inimese piir on liiga suur selleks, et seda tööd saaks korralikult ja kvaliteetselt teha ja et ei tuleks läbipõlemise piiril seda tööd teha,” põhjendab Vallikivi.
Selleks, et kõik lahkuvad perearstid uutega asendatud saaksid, peaks residentuurist tulema peale 40-50 perearsti, ent praegu asub peremeditsiini edasi õppima 25-30 noort aastas.
“See on amet, mis nõuab väga suurt vaimset paindlikkust – tehakse korraga mitmeid asju, on vajalik hea suhtlemisoskus ja meeskonnatöövõime, võime ettevõtjana hakkama saada,” loetleb Vallikivi põhjuseid, miks peremeditsiin vähem populaarne on kui muud arstierialad.
Välismaale enam ei kiputa
Kui veel 10-15 aastat tagasi oli arstide väljaränne väga suur, siis see tendents on nüüdseks peatunud. Ent maale üksi perearstiks noored tohtrid samuti ei kipu.
“Mina lõpetasin 2005, minu lennust, mille lõpetas 15, läks kümme välismaale, viis jäi Eestisse. Need ajad on õnneks natuke nüüd möödas,” tõdeb Vallikivi. “Ei ütleks, et noored ei taha maale minna, aga üksinda maale minemisega on väga suur probleem. See ei ole tänapäeval enam jätkusuutlik, et oled seal päris üksi – ei saa end koolitada, ei saa lapsi sünnitada, ei saa haigeks jääda, ei saa kolleegidega suhelda.”
Samas kiidab perearstide seltsi juht, et need vähesed noored, kes perearsti töö siiski on valinud, teevad seda säravi silmi.