UUDISED

Paljud inimesed jäävad haigla- ja hooldesüsteemi hammasrataste vahele

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

05.07.2018

Praegu puudub Eestis juhis, mis ütleks, millise terviseseisundiga inimesed peaksid viibima haiglas ja millistel juhtudel tuleb neile pakkuda hooldekodu teenust. Nii aga võivad haiglast välja kirjutatud ulatuslike terviseprobleemidega inimesed, keda üldhooldekodud vastu võtma ei pea, jääda vajaliku hoolduseta. Probleemile lahenduse leidmiseks pöördus Tartu linnavalitsus sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalkindlustusameti poole.

Tartu linnas jääb igal nädalal ulatusliku terviseprobleemi, näiteks insuldijärgse halvatuse tõttu hooldekodude uste taha neli-viis inimest. Need on inimesed, kes on statsionaarse haiglaravi jaoks justkui liiga terved, aga liiga keeruliste terviseprobleemidega, et hooldekodud neile abi osutada suudaks. Paljudel juhtudel ei saa hooldekodud haigeid vastu võtta pädeva töötajaskonna puudumise tõttu.

“Need inimesed, kellel on ikkagi kõrge õendusprotseduuride vajadus ehk see ootus, et hooldekodus saadakse selle inimese abivajadusega väga hästi hakkama, on natuke liiga kõrge. Me ei saa rääkida sellisel juhul sotsiaalhoolekande teenusest, vaid seal on ikka väga suur ulatus meditsiiniteenustel,” selgitas Tartu linnavalitsuse hoolekandeteenistuse juhataja Maarika Kurrikoff.

Sotsiaalministeeriumi arvates on hooldekodu ülesanne paika panna, kas ja kui palju on hooldekodus töötajaid, kes suudavad tegelda ulatuslike terviseprobleemidega haigetega.

“Hooldekodu peaks ise korraldama selle, et tal oleks kas õendushoolduse pakkuja lepinguga, kes pakub seda teenust seal või tema juures töötaksid vastava kvalifikatsiooniga õed,” paneb ministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Häli Tarum vastutuse hooldekodule.

Et enamikul üldhooldekodudel ei ole Maarika Kurrikoffi sõnul kohustust ega ka võimalust võtta palgale meditsiinipersonali, ütleb ta, et inimeste hoolduseta jäämist aitaks vältida juhis, mis sõnastaks, millise terviseseisundiga inimesed vajavad tervishoiu- ja millised sotsiaalhoolekandeteenust.

“Ehk siis õed, arstid ja hoolekande korraldajad koos saaksid mõelda, mida teha nende inimestega, kes jäävad justkui kahe süsteemi vahele,” pakub Kurrikoff välja.

Ministeerium ei taha sellise koostööettepanekuga nõustuda.

“Ma ei ütleks, et meil oleks väga täpselt vaja paika panna need kriteeriumid, mille alusel inimene kuhu kvalifitseerub, vaid meil peaks olema sotsiaal- ja tervisesektoriülene hindamisinstrument, mis siis ütleb ära, et jah, sellel inimesel on vaja õendusabiteenust, see inimene sobib ka lihtsamale sotsiaalhoolekande teenusele,” ütles Tarum.

Nii loodab sotsiaalministeerium, et probleemi leevendab augustis kuues Eesti piirkonnas, sealhulgas Tartus tööle hakkavad hoolduskoordinaatorid, kes vastutavad selle eest, et hooldusvajadusega inimene jõuaks vajaliku teenuseni.

 

< tagasi Uudised