UUDISED

Osa Eesti doonorite verest läheb Austriasse, tulles sealt ravimitena tagasi

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

25.04.2018

Eestis ei kasutata ära kõike doonoriverest kogutud plasmat, see ülejääk saadetakse fraktsioneerimistehasesse Austrias.

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse juhataja Riin Kullaste selgitas ERR-ile, et sellest plasmast toodetakse meie patsientidele ravimeid – immuunoglobuliini, albumiini ja hüübimisfaktoreid.

Need tuuakse Eestisse tagasi ja kasutatakse haiglates. Kuna mahu ühikud on väga erinevad – plasma liitrites ja ravimid grammides või toimeühikutes, toimub vahepeal rahaline arveldus.

Koostööprojektis Octapharma AG-ga on arvestatud Eesti plasma kogustega ning see tähendab, et fraktsioneerimisse suunatakse ainult see osa plasmast, mis Eesti haiglatel kasutamata jääb ning projekt ei mõjuta kuidagi Eesti haiglate varustamist plasmaga.

“Meil on fraktsioneerijaga kaheosaline leping, mille raames nemad ostavad plasmat ja meie ostame neilt ravimeid. Tulu ei teki, sest kogu raha läheb ravimite ostuks,” sõnas Kullaste.

Küsimus ei saagi tema sõnul olla tulu teenimises, pigem on soov Eesti doonorite plasma maksimaalselt ära kasutada ning patsiendid vajavad neid ravimeid.

“Meie doonorid saavad olla kindlad, et nende veri kasutatakse veelgi säästlikumalt ning võimalikult paljude patsientide raviks, sest nende plasmast toodetud ravimid tuuakse Eestisse tagasi ja kasutatakse Eesti patsientide jaoks,” kinnitas Kullaste.

Eesti verevarude seisu hindab verekeskuse juhataja heaks. Doonorite kutsumine on seotud punaste verelibledega, mida kantakse üle veregrupi ja reesuskuuluvuse alusel.

“Meil on kaheksa veregruppi, mille jaotuvus populatsioonis on erinev. Kui on rohkem patsiente sellisest veregrupist, mis ei ole nii sageli esinev, tulebki doonoreid täiendavalt kutsuda,” selgitas Kullaste.

Sellised veregrupid on näiteks A ja 0 RhD negatiivne. Peale selle on 0 RhD negatiivne selline universaalne veri, mille punalibled sobivad ülekandeks kõikidele patsientidele ning mida saab kasutada kriitilistes situatsioonides kui patsiendi veregruppi pole veel jõutud määrata.

Doonorilt kogutud veri ei lähe sellisena otse haiglasse, vaid vere koostisosad eraldatakse üksteisest. Selline meetod võimaldab patsiendile üle kanda just seda osa, millest tal puudus on, aitab doonoriverd säästlikult kasutada ja välistab selle ülearuse manustamise.

Tavapäraselt valmistatakse täisverest kolme põhikomponenti: erütrotsüütide suspensiooni, värskelt külmutatud plasmat ja trombotsüütide kontsentraati. Tänu sellele aitab doonor ühe loovutatud veredoosiga vähemalt kolme patsienti.

Plasma kogus taastub doonoril pärast loovutust keskmiselt 24 tunniga, vererakkude arv keskmiselt kolme nädala jooksul.

Komponente säilitatakse erinevatel tingimustel, mis on veel üks põhjus nende eraldamiseks: punalibledel sobib tavaline külmikutemperatuur, plasmale jääkülm kamber ning vereliistakud soovivad olla toatemperatuuril pidevas loksumises.

 

< tagasi Uudised