UUDISED

Ööl vastu pühapäeva algab suveaeg – miks seda vaja on?

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

24.03.2018

Ööl vastu pühapäeva keeratakse kellad üks tund edasi ehk minnakse üle suveajale. Energiasääst, küünalde kokkuhoid, tarbimise survestamine – mis argumendid peituvad kellakeeramise taga?

Kellakeeramine tekitab tavaliselt rohkem arutelu just kevaditi, kui minnakse üle suveajale ehk peab justkui varem üles ärkama. Ebamugavustunne tekitab õigustatult küsimuse, miks meile kellakeeramist üldse vaja on?

Suveaeg võeti kasutusele veidi üle saja aasta tagasi.

Esimesena käis idee suveajale üleminekust välja Benjamin Franklin 1784. aastal, lootes sellega säästa väärtuslikke küünlaid. Loodeti kokku hoida tehisvalguse, toona küünalde, praegu elektrienergia, arvelt ja nii luua majanduslikku kasu.

Praegu on energiasääst valguse arvelt USAs 0,5 protsenti, Ühendkuningriigis 0,3 protsenti, Norras ja Rootsis kuni üks protsent.

Need uuringud pärinevad aga 2007–2008. aastast, mil energiasäästlikud LED-lambid polnud veel laia kasutusse jõudnud. Seega energiasäästu mõõdetav mõju pole kuigi suur.

Kuigi hästi ei saa aga mõõta inimeste väsimusest ja tervise halvenemisest tekkiva tööviljakuse languse mõju.

Negatiivset mõju on aga täheldatud näiteks selles, et USAs tuli mõnes kohas suveajale ülemineku tõttu hommikul kütta, kui inimesed üles ärkasid ja päeval palaval ajal töötades tuli jahutada. See tähendas aga hoopis energiakasutuse tõusu.

Eesti Maaülikooli teadlased on nentinud, et piimakarjapidajad on täheldanud kellakeeramise ajal piimatoodangu vähenemist lehmadel.

Saja aasta taguste olude ümberhindamise vajadusele viitab seegi, et võrreldes Esimese maailmasõjaga ei tööta inimesed enam väljas vaid üha enam sisetingimustes.

Positiivse mõjuna on aga välja toodud majanduse elavnemine. “Kui päevavalgust on kauem ka pärast tööaega veel, siis nad kulutavad meelelahutuse peale. On toodud välja, et näiteks golfiklubid on sellest võitnud, et kauem mängitakse,” märkis Tallinna Tehnikaülikooli organisatsiooni ja juhtimise õppetooli lektor Maris Zernand-Vilson.

Artikkel täismahus siit.

< tagasi Uudised