UUDISED

Omavalitsused on osa puuetega inimeste kodukohanduse raha kasutamata jätnud

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

26.03.2019

Puuetega inimesed saavad kodu kohandamiseks sel aastal kasutada üle seitsme miljoni euro Euroopa regionaalarengu fondi raha, millele omavalitsustel tuleb lisada 15 protsenti. Eelmisel aastal jätsid mitmed omavalitsused neile puuetega inimeste elutingimuste parandamiseks eraldatud sajad tuhanded eurod kasutamata.

Tallinnas elaval Rita Goruškinal ja tema abikaasal on mõlemal liikumispuue. Nende kodus on ukseavad tavalisest laiemad ja koperdamise vältimiseks on eemaldatud lävepakud. Vannitoa kasutamine oli veel aasta eest paras ettevõtmine, sest nõukogude ajast pärit vannitoas oli pesemiseks kõrge vann, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Protsess oli pikem kui praegu. Kui praegu ma tulen sisse ja panen kardina kinni ja pesen puhtaks, siis see protsess oli pikem – ma pidin välja ronima, sisse ronima ja abikaasat aitama ja kõik see protsess muidugi läks liiga [kaua] ja muidugi tervisele ka hakkas mõjuma,” selgitas Goruškina.

Goruškina esitas taotluse eluruumi ümberkohaldamiseks mullu veebruaris ja novembris ehitati ebamugavast vannitoast duširuum, kus on tema sõnul lihtsam liikuda, sest kõik on samal tasapinnal.

Kodu kohandamise käigus parandatakse eluruumi sissepääsu ning võimalusi hügieeni- või köögitoimingute tegemiseks.

Praegu kestab puuetega inimeste kodu kohandamise teine taotlusvoor. Eelmine voor, mille käigus ka Goruškina kodu korda tehti, näitas, et omavalitsused pole usinad sotsiaalministeeriumile taotlusi tegema.

“56 taotles, silma hakkas mulle näiteks Ida-Virumaa, kus Narva -Jõesuu näiteks ei taotlenud, seda ma tean kindlasti ja neid oli veel,” märkis sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse.

Jõgeva vallas jäi kasutamata peaaegu 200 000 eurot, Lüganuse vallas 108 000. Raha jäeti kasutamata mitmel pool üle Eesti. Tartus võinuks eluruume kohandada 903 000 euro eest, kasutati 200 000.Tallinnas oli ette nähtud ligi 1,9 miljonit, kasutati 218 000.

“See oli see optimaalne arv, mida Tallinn võttis endale jõukohaseks ja see oli ka see otsus, et me jaotame selle ära viie aasta peale,” kommenteeris Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder.

Ministeeriumi sõnum on, et kes raha kohe ei kasuta, võib osast ilma jääda.

“Kui nüüd augustikuuks neid uusi võimalusi ära ei kasuta, siis me anname järgmise kolmanda ringiga kõik need kodude kohandamise summad vabalevisse nii öelda. Tähendab see seda, et siis tulevikus järgmises voorus on “kes ees, see mees” põhimõte,” lausus asekantsler Kuuse.

Sel aastal võiks Tallinn teha 273 kohandust 1,3 miljoni euro ulatuses, esialgu plaanis pealinn teha 75 kohandust, kuid kavatseb nüüd teha kõigi abi küsinud puuetega inimeste kodu korda.

“Täna on taotlusi esitatud ca 130 ja me tõesti liigume selles graafikus, et selleaastased taotlused kõik ära menetleda juba selle aasta jooksul,” sõnas abilinnapea Mölder.

Järgmisel nädalal kogunevad sotsiaalministeeriumis mitme omavalitsuse esindajad, kes olid varem plaaninud raha mitme aasta jooksul kasutada. Kodukohanduse saamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, Tallinnas sotsiaal- ja tervishoiuameti poole. Tallinnas saab taotluse teha 2. aprillini, ka e-keskkonnas.

 

< tagasi Uudised