UUDISED

Õiguskantsler: turvakodus viibimise aeg peaks olema võimalikult lühike

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

12.06.2018

Lasteombudsmani rolli täitva õiguskantsleri kantselei on seisukohal, et turvakodu peab olema ajutine lahendus, kus laps viibib võimalikult lühikest aega. Väikelapsi ei tohiks aga üldse turvakodusse paigutada.

ERR palus aastaks turvakodusse jäänud 4-aastase poisi juhtumile kommentaari lasteombudsmani institutsioonilt, mis tegutseb õiguskantsleri kantselei koosseisus.

Vanemliku hoolitsuseta poiss ootab turvakodus kohtuotsust oma edasise saatuse kohta, kuivõrd tema tädi pere eestkostetaotlus poisi kasvatamiseks sai kohtus eitava otsuse ning edasi kaevates keeldus kohus pere täiendavaid seisukohti läbi vaatamast.

Õiguskantsleri nõunik, laste ja noorte õiguse osakonna juhataja Andres Aru rõhutab, et turvakodu peab alati jääma ajutiseks abinõuks, kuniks lapsele otsitakse püsivamat lahendust.

“Lapse arengu seisukohast on äärmiselt oluline leida talle võimalikult kiiresti stabiilne elukoht ning püsiv hooldaja. Erandid on võimalikud üksnes konkreetse lapse parimatest huvidest lähtudes. Igal juhul peaks laps turvakodus viibima nii lühikest aega, kui võimalik. Kas konkreetsel juhul oli lapse turvakodus viibimine põhjendatud, vajab aga põhjalikumat uurimist,” ütles Aru.

Aru lisas, et kui laps vajab perest eraldamise tõttu asendushooldust, tuleks ta üldjuhul paigutada hooldusperre, mitte turvakodusse.

Õiguskantsler on ka varasemalt juhtinud tähelepanu väikelaste pikaks ajaks turvakodusse paigutamise probleemile – alles nädal tagasi saatis Ülle Madise märgukirja Põhja-Tallinna linnaosavanem Raimond Kaljulaiule seoses sellega, et kontrollkäigul tuvastasid nõunikud viis Põhja-Tallinnast turvakodusse suunatud väikelast, kes olid seal viibinud pikka aega, neist üks lausa üle aasta.

Õiguskantsler taunis märgukirjas alla kolmeaastaste laste turvakoju paigutamist, leides, et arengupsühholoogia seisukohast on vajalik, et neil oleks püsiv elukoht ja võimalus luua turvaline kiindumussuhe, mistõttu on turvakodu nende jaoks sobimatu lahendus.

Sotsiaalkindlustusamet uurib lastekaitsjate tööd

Õiguskantsler ei tohi aga asuda kohtu asemele ega anda hinnanguid konkreetsetele kohtuotsustele, kuid tema nõunikud on ERR-i kirjeldatud loo peale võtnud juba ühendust sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksusega, kes selgitasid, et analüüsivad lastekaitsetööd selles konkreetses juhtumis.

Sarnaselt sotsiaalministeeriumiga tõi ka õiguskantsleri nõunik esile, et eestkosteperede laste arvu seadused ei reguleeri, ehkki kohus tugines oma otsuses muuhulgas sellele, et peres on juba neli last ning juurdevõetav õelaps oleks viies.

“Seadusega ei ole kehtestatud maksimaalset lubatud laste arvu eestkostja peres. Kohus hindab eestkostjaks saada soovija sobilikkust konkreetse lapse vajadustest lähtuvalt. Laste arv eestkostjaks saada soovija peres on üks asjaolu, millega kohus pere sobivuse hindamisel arvestab,” kommenteeris Aru.

Laste arvu jälgitakse hooldusperede korral ja seda reguleerib sotsiaalhoolekande seadus, ent antud juhtumil ei soovinud sugulased pakkuda hoolduspere teenust, vaid võtta oma õepoega eestkostele.

Ka eestkostjaks sooviva pereisa 15 aastat tagasi kantud ja nüüdseks kustunud karistuse kohta, mida kohus kohaliku omavalitsuse ettepanekul arvestas, kostis Aru: “Kui inimene on need teod on toime pannud aastate eest ja karistusandmed on karistusregistrist kustutatud, ei ole tal keelatud lastega töötada. Neid piiranguid ei kohaldata automaatselt lapse eestkostjatele, kuid kohus võib eestkostja sobivuse hindamisel inimese varasema käitumise ja karistustega arvestada.”

 

< tagasi Uudised