UUDISED

Noorte nädal

Psühhoterapeut Epp Veski

PRESSITEADE

14.08.2017

Mis on tervis? KUIDAS MÕISTA TERVIST?

Kuidas kirjutada tervisest ja selle hoidmisest noortele, kellest enamus on terved ega mõtle veel selle peale. Teil on praegu palju tähtsamatki teha. Vanemate jutt mõjub targutamisena, et mis see mind puudutab, mul pole viga midagi ja kui haigestun, siis paranen kiiresti. Nii on ikka olnud, te ei ole mingid erandid. Siiski loodan, et mõni loeb lõpuni ja ehk teeb ka oma järeldused.

Mis on tervis? Siis kui kusagil midagi ei valuta? Ei, see on valu puudumine, mitte veel terveksolemine. Valu puudumine on nagu 0 punkt skaalal, kust saab liikuda mõlemale poole.

Maailma Terviseorganisatsiooni määratluse järgi “Tervis on füüsilise, emotsionaalse, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund.” Hoopis laiem ja mitmetasandiline.

Füüsiline – see on keha: erinevad organid, käed, jalad, pea, hambad. Kuigi valu on paljude haiguste oluline sümptom, ei ole ta ainus. Sellele lisaks on näiteks nõrkus, lõtvus, pinged, krambid, südame puperdamine, kõhulahtisus, tursed, auk hambas, juuksed langevad välja, kehakaal jne. Füüsilise tervise alla (kehakultuuri / spordi mõttes) käivad ka kiirus, vastupidavus, painduvus, jõud. Need kõik vajavad erinevaid treeninguid, kõiki peaks võrdselt arendama, siis on keha harmooniline.

Vaimne – tavaliselt mõeldakse selle all mõttemaailma: kuidas tajun maailma, analüüsi ja sünteesi võime, loogika, põhjus-tagajärg seosed, tahtejõud, planeerimisoskus jt. Paljud mõistavad seda kui IQ.

Emotsionaalne – siia kuuluvad emotsioonid, tujud, tunded: kas tunneme oma tundeid või oleme need alla surunud. Väga sageli, kui patsiendilt/kliendilt küsida , mida ta tunneb, siis on vastuseks “Midagi”. Kui seletada, mis on tunded ja mida need tähendavad, siis järgneb vastuseks “Normaalselt”. Sellist tunnet ei ole! Keegi tark mees on öelnud, et inimese teeb inimeseks just tunded, matemaatikas on arvutid meist ammu täpsemad ja kiiremad. Kas me oskame oma tundeid selgelt väljendada, teiste tundeid mõista ja neile vastata? Tunnete osa on noortele ilmselt olulisemgi kui füüsiline.
Peale IQ on olemas ka EQ, see on emotsionaalne intelligentsus. Sageli on see tähtsamgi, sest sellest sõltuvad meie suhtumised ja suhted, mis on aluseks järgmisele.

Sotsiaalne – kuidas ma tunnen ennast perekonnas, sõpradega, kolleegidega, ühiskonnas laiemas mõttes. Kuidas ma teistega läbi saan, kas ja kuidas ma oskan end kehtestada, kuidas ma tunnen ja mis roll on mul tiimitöös.

Vanasõna ütleb: “Tervise tähtsust ja väärtust oskad tõeliselt hinnata alles siis, kui selle kaotad.” Ja nii see on. Räägitakse, et iga organism on erinev ja mingis osas see ka on nii. Kuid laias laastus oleme samasugused ja paljud füsioloogia, keemia jt. seadused käivad kõikide kohta. Noorena ei saa sellest veel aru. Minagi arvasin kaua, et ega need õpetused ja soovitused minu kohta ikka päriselt ei käi, olen terve ja noor. Aastaid tagasi veetsin oma suvepuhkused mägedes matkates ja sealt sain 2 õppetundi. Mu esimene matk oli Kara-Kumi kõrbesse Turkmeenias. Kuna kõrbes vett ei olnud, oli meil kogu vesi (vist 5 päeva) seljakotiga kaasas. Teadsime, et hommikul tohib juua ühe, lõuna ajal ühe kruusitäie, vahepeal vaid suud niisutada ja õhtul siis nii palju, kui välipudelis veel oli. Janu oli, aga täiesti talutav. Ühel hommikul oli kakao, üks mees seda ei joonud ja vahetas selle kruusi vee vastu. Nii ma siis jõin topeltportsu ja see päev oli tõeliselt raske, kogu aeg oli janu. Sain aru, et ei ole ma eriline midagi.

Teine kord olime Kamchatkal, terve päeva sadas ja oli külm tuul. Õhtul jäime laagrisse ja seal lähedal olid kuumaveeallikad. Osa meist läks sinna. Meid hoiatati, et seal allikas tohib kuni 15 min olla. Aga see oli nii mõnus ja soe, et olime ikka palju kauem. Peale seda olime mõnusalt soojad ja pehmed, endaga rahul ja uni tuli kiirest, Järgmisel päeval osa meist ei jaksanud käia, iga natukese aja tagant tahtis keegi peatust. Ja siis selgus, et just need, kes olid eile kaua vees olnud, ei jaksanud. Edaspidi olime targemad.

15-20 aastat tagasi rääkisid edukad inimesed, et nad teevad tööd hilisõhtuni, käivad laupäeval ja vahel isegi pühapäeval kasvõi korraks töölt läbi, puhkust ei ole aastaid võtnud ja lapsi näevad harva, halvemal juhul vaid magavaid. Viimastel aastatel on paljude teadvus ja väärtushinnangud arenenud, nad on aru saanud, et tervise säilitamine ja tugevdamine on tulemuslikumad ja ka odavam kui haiguste ravimine.
Nüüd on jutud hoopis teised: peale töö on ka eraelu, palju räägitakse perest, hobidest, perepuhkusest, sõprusringkonnast, sportlikust eluviisist, huvitavatest toiduretseptidest jne. Siin tegeldakse tervisega kõigil 4 tasandil! Üha rohkem tõusevad ausse ajajuhtimine, tervislik toitumine, regulaarne puhkus, sportlik eluviis, hea välimus. Sellises keskkonnas kasvavad noored oskavad oma tervisest juba rohkem lugu pidada.

Lõpuks tahan siiski õpetada. Asi puudutab just noorte jaoks väga olulist teemat – seksuaalkäitumist. Niipalju, kui mine olen terviseõpetust sel teemal näinud, on see ikka seotud kondoomi kasutamisega. Mõelge, kas te sööte, magate, käite „asjal“ igal võimalusel või kohe, kui soov või vajadus tekib? Muidugi mitte. Kas te räägite endast, eriti saladusi igale ettejuhtuvale? Ei räägi. Kas peab ikka seksima igal võimalusel, ükskõik kellega? Ei. Seksuaalsus on inimese elus väga oluline teema, tunda ennast seksuaalsuhetes vabalt ja loomulikult on hea, kuid see ei tähenda, et alati, iga juhusliku tuttavaga. Nagu iga vabadusega, kaasneb ka siin vabadusega vastutus, eelkõige iseenda ja oma tervise eest. Eriti praegu, kui suguhaiguseid on palju. Seega väärtustage ennast, mõelge enne, kas ma tunnen end selles olukorras hästi ja turvaliselt.

Lisainfo:

Epp Veski
Psühhoterapeut
www.terviseheaks.eu

< tagasi Uudised