UUDISED

Naistearstid: abortide vähenemisele aitab kaasa suurem haritus

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

25.03.2019

Naistearstid pelgavad, et raseduse katkestamise teema jõudmine koalitsioonileppesse on kõigest jäämäe tipp, millele järgneb seksuaalkasvatuse lõpetamine koolides. See omakorda viib teismeliste raseduse hüppelise kasvuni nagu juhtus 1990. aastatel Soomes, kus majanduskriis tõi kärpeid ka kooliprogrammi.

Naistearstid on veendunud, et abortide vähenemisele aitab kaasa suurem haritus, heaolu kasv ja teised sotsiaalmajanduslikud tegurid, mitte abordile pääsemise keerulisemaks muutmine, nagu võimalikul valitsuskoalitsioonil plaanis, vahendas “Aktuaalne kaamera. Nädal”.

Kui 1992. aastal katkestati Eestis pea 26 000 rasedust, siis ülemöödunud aastal tehti 3809 aborti naise enda soovil, mitte aga 4500, nagu väitis sel nädalal EKRE aseesimees Martin Helme. EKRE valimislubadus oli abortide riikliku rahastamise lõpetamine, mis loomisel oleva koalitsiooni leppesse jõudis punktina abordieelse lisanõustamise kohta. EKRE on tunnistanud, et abordid on nende jaoks ideoloogiline küsimus.

Naistearstid ja Eesti Seksuaaltervise liit aga ei mõista, kas Eesti tervishoiupoliitikas pole tõesti ühtegi teravamat probleemi, näiteks väärikas vananemine, puuetega inimesed või nende noorte naiste toimetulek, kes sisuliselt teismelisena emaks saavad – neid on igal aastal paarsada.

“Siiamaani ei ole meedia kajastanud ühtegi uuringut või ühtegi analüüsi, mis näitaks, et hetkel on Eesti tervishoiupoliitikas prioriteet aborditemaatika, see võis olla 25 aastat tagasi ja ma olen sellega absoluutselt nõus,” märkis Eesti seksuaaltervise liidu asepresident ja ITK naistearst Kai Haldre.

“Minu kõrva alati riivab, kui teele lähevad väga valed arvud, millega manipuleeritakse. Siis ma mõtlen, et kui te ei tea neid arve, siis olge kena, tulge kohale, räägime ja näitame ja selgitame, kuidas need arvud tekivad,” lisas ta.

Omal soovil raseduse katkestamine on üks väheseid teenuseid haigekassa nimekirjas, millel on omavastutus.

“Ta peab maksma teatud summa sõltumata sellest, kas ta on valinud tabletiabordi või kirurgilise abordi, see ei ole tasuta teenus. Teiste riikide kogemus näitab, et kui abordid keelustatakse, siis tekib nõndanimetatud aborditurism – et inimene, kes oma kodumaal ei saa ohutult katkestada rasedust, teeb seda kusagil mujal riigis, mõnedes riikides on see kaasa toonud ka kriminaalabordid,” selgitas Pelgulinna naistekliiniku juhataja, naistearstide seltsi juhatuse liige Piret Veerus.

Veerus kinnitas, et ükski naistearst ei soovi teha aborti ja sellist otsust ei tehta kergekäeliselt. Juba praegu toimub abordieelne nõustamine, kuhu vajadusel kaasatakse teisi spetsialiste, samuti on järelemõtlemisaeg, kuid kui otsus on lõplik, ei ole arstil õigus abiandmisest loobuda.

“Õigus iseseisvalt oma keha üle otsustada on samuti üks inimõigustest ja naistearstidel on maailma tervishoiuorganisatsiooni poolt lausa pandud see kohustus seista kõigi inimeste, eriti muidugi naiste inimõiguste, seksuaalõiguste, reproduktiivõiguste eest,” rõhutas Veerus.

Pärast aborti valitakse koos arstiga välja sobivaim rasestumisvastane vahend. Abordieelset lisanõustamist, milles uue loodava kolmikliidu poliitikud on tänaseks kokkuleppele jõudnud, on mitmed riigid maailmas teinud, paraku ei ole see häid tulemusi andnud.

“See on kaasa toonud selle, et aborte tehakse raseduse hilisemas järgus, mis omakorda tõstab neid katkestamisega seotud riske ja väga pikk ooteaeg võib põhjustada hoopis suuremaid psühholoogilisi probleeme, mitte ainult sellel naisel, kes seda rasedust katkestada soovib, vaid ka tema mehel ja tema lähedastel, ülejäänud pereliikmetel,” sõnas Veerus.

Ka Eestis püüti abordieelset lisanõustamist kümmekond aastat tagasi sisse viia ja toona oli see teenus seotud katoliku kirikuga. Kai Haldre sõnul lõppes see üsna ruttu, sest sai selgeks, et nõustamine peab lähtuma inimese probleemist.

Naistearst Kai Haldre küsis, millistest printsiipidest lähtuvat arsti otsust sooviksid saada poliitikud ise.

“Kui nemad tulevad arsti juurde, kas nemad tahaksid, et nende otsus lähtuks mõne kiriku või uuema aja usulise liikumise või lapiku maa toetajate printsiipidest?” päris ta. “See on äärmiselt veider aastal 2019, kui need printsiibid kuidagi muutuks, et hakkab juhtuma, kas üks või teine esoteeriline rühm või mõne kiriku dogmaatika, et see on aluseks tervishoiu korraldusel.”

Seoses kasvava ideoloogilise survega kardab Eesti seksuaaltervise liit, et piiranguid tuleb veelgi.

“Kõigepealt rünnatakse vaba ligipääsu turvalisele raseduse katkestamisele, rünnatakse naistearste, et miks nad seda teevad, siis järgmine, mis kuulub rünnaku alla, on kooli seksuaalharidus, mis on teine Eesti edulugu,” ütles Haldre.

Seksuaalharidus kuulub Eestis koolihariduse juurde ja näiteks Tallinna haridusasutused saavad tasuta osaleda ka tervishoiumuuseumi vastavates programmides.

21. keskkooli 8. klass osales just sel nädalal muuseumitunnis “Murdeea muutused ja tärkav seksuaalsus”. Pedagoog Katriin Kütt selgitas, et ehitab tunni üles vastavalt sellele, mida lapsed tunni algul anonüümselt küsivad.

“Võiks öelda, nagu kahte suurde teemagruppi nad lähevad. Esimene on see, mis on seotud naudinguga, seksuaalse külgetõmbega, seksuaalvahekorra endaga, ehk kõik küsimused, mis on selle juures. Ja teiseks on väga huvipakkuv murdeiga, mis toimub kehaga kasvades, milline on anatoomia, need on olulised teemad, mida õpilased kindlasti küsivad,” lausus Kütt.

Küti sõnul muretsevad noored järjest rohkem ka vaimse tervise pärast. Tervishoiumuuseumi missioon on toetada seksuaalkasvatuses kooli ja perekonda, mõnikord on lihtsam otsida vastuseid isiklikele muredele anonüümse muuseumipedagoogi käest.

Kütt toonitas, et seksuaalsusega seotud küsimuste guugeldamine võib anda vägagi üllatavaid tulemusi, mistõttu on täiskasvanu selgitused mõnikord hädavajalikud. “Seksuaalharidus ei tähenda ju seda, et õpetatakse inimesi seksima, kuigi nad küsivad selle kohta, aga mida me ütleme – siis kui on õige aeg, siis kui on õige partner, see ei ole võidujooks ja kõike tuleb teha turvaliselt,” rõhutas ta.

 

< tagasi Uudised