Blogi

Naeratus võib olla elumuutev

15.03.2018

Autor: Dr. Arina Palm-Lillepea, KliinikPlussi hambaarst

Rõõm on naerda ja naeratada, muretsemata hambarea pärast. Esteetiline hambaravi võib olla elumuutev, tuues mõnele uue töö või koguni armastuse. Üks, mis aga kindel: lisaannus enesekindlust ja elurõõmu on garanteeritud!

Dr Arina Palm-Lillepeal on oma 18aastase hambaarstikarjääri jooksul olnud palju patsiente, kes pole esmakohtumisel julgenud naeratada. Vahel võib mõni töö võtta aega nädalaid, ent lõpptulemus on see, mille nimel Arina oma tööd teeb. Patsientide elukvaliteet tõuseb tänu saavutatud kaunile naeratusele tohutult, tekitades usaldust töövestlustel, armastuse leidmisel ja mujalgi.

Tänapäevased proteesid

“Kõige olulisem on mõista, milline on patsiendi enda nägemus ilusast naeratusest. Kui ta ei ole olemasolevaga rahul, annan parima, et seda muuta ja tihti tulevad appi proteesid,” selgitab KliinikPlussi hambaravikliinikus töötav dr Palm-Lillepea esteetilise hambaravi tähendust. Hambaarsti paneb sealjuures muigama, kuidas sõna “proteesid” inimestes tänaseni hirmu tekitab. “Tegemist ei ole suust eemaldatavate roosade plastmassproteesidega, mis rääkides klõpsuvad ja mida peab veeklaasis hoidma.
Ka tänapäeval on plastmassproteesid kasutusel, mis oma lahenduselt on ka odavamad kui fikseeritavad proteesid, ent materjalid on paremaks muutunud ja tänu tehnoloogia arengule on ka proteeside istuvus parem,” kinnitab ta. “Tegelikult kõik, mis on tehtud suust väljaspool, on protees, ja see võib olla ka laminaat, kroon või näiteks keraamiline täidis.”

Keraamilised täidised

Dr Palm-Lillepea sõnul on tänapäevased keraamilised täidised võrreldes tavalisest komposiitmaterjalist tehtud täidistega kordades vastupidavamad ja esteetilisemad. Täidis valmistatakse laboris oma hambast võetud jäljendi põhjal ja tsementeeritakse täpselt õigele kohale.

Laminaadid ja kroonid

“Laminaate kasutatakse enim esihammaste esteetilises ravis ja keraamilisi täidiseid tagumiste hammaste taastamisel. Laminaatidega annab muuta hambakuju ja -värvi ning taastada ilus hambarida. Tänaseks on materjalid nii kvaliteetsed, et hamba huulepoolset pinda peab üsna vähe lihvima, et kleepida laminaadid hambale peale,” kinnitab hambaarst. “Kui oma hammast on üsna vähe või on hambumus selline, et sinna ei pruugi laminaat püsima jääda, siis on tulemus aga kroonidega parem. Kroonide puhul lihvitakse hammas ümberringi ja kleebitakse kroon sinna peale. Kroon katab tervet hammast ja laminaat ainult hamba esipinda,” selgitab ta erinevust.

“Enamasti on paari nädalaga kogu töö tehtud ja vahepealsel ajal saab patsient elada täisväärtuslikku elu ajutiste laminaatide või kroonidega. See aeg ongi tegelikult proteeside kuju, värvi ja uue enesetundega harjumiseks väga oluline – kui miski häirib, annab neid veel töö käigus muuta,” lubab dr Palm-Lillepea.

Laminaadid ja kroonid püsivad hambaarsti sõnul keskmiselt 5–15 aastat, ent see oleneb palju ka patsiendist. Inimese keha ja suu olukord muutub ajas ja sellepärast tuleb käia aeg-ajalt kontrollis. “Ükski suus olev töö pole eluaegne ja võib vajada natuke kohendamist või värskendamist,” hoiatab hambaarst.

Sillad ja implantaadid

Kui patsiendil on mõned hambad puudu, siis kasutatakse implantaate. “Need on lihtsalt öeldes nagu kruvid, mis istutatakse lõualuusse ja millele tehakse hambakroon peale,” kirjeldab ta. Kui implantaati mingil põhjusel panna ei saa ja mõni hammas on hambarea vahelt puudu, siis kasutatakse sildasid ehk lihvitud hammastele fikseeritud üksteise küljes olevaid kroone.

Dr Palm-Lillepea sõnul võivad kirjeldatud tööd olla üsnagi kulukad, küll aga tasuks seda tema sõnul võtta kui investeeringut oma tervisesse ja heasse enesetundesse, sest nagu paljude patsientide kogemused on näidanud, tasub see raha end ära. “Ja pidage meeles – ilu algab naeratusest!” ütleb ta.

<<Tagasi blogisse