UUDISED
Mullu pöördus iga kuues Eesti inimene abi saamiseks psühhiaatri poole
Eesti Rahvusringhääling
Pressiteade
28.11.2018
Haigekassa andmetel oli eelmisel aastal 250 000 psühhiaatria ravijuhtu, mis tähendab, et pea iga kuues eestlane pöördus vaimse tervise murega arsti poole. Psühhiaatrid on mures, sest abivajajaid on palju, järjekorrad pikad ja psühhiaatreid napib.
Erinevate psüühiliste häiretega oli ainuüksi eelmisel aastal hädas ligikaudu 200 000 inimest ehk iga kuues eestlane pöördus abi saamiseks psühhiaatri poole. See järeldus tugineb haigekassa statistikal, mille kohaselt oli mullu 250 000 vaimse tervisega seotud ravijuhtu, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Psühhiaatrid on mures, sest abivajajaid on palju, järjekorrad pikad ja psühhiaatreid sealjuures liiga vähe.
“Eestis on väga vähe psühhiaatreid ja vajadus n-ö eriarstiabi või depressiooniravi järele on tunduvalt rohkematel inimestel kui psühhiaatrid suudavad pakkuda. Ja me siin ootame ja loodame ja väga paljud juba pakuvad – meie head kolleegid perearstid, esmatasandi arstid panevad ka õla alla,” rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juht Kaire Aadamsoo.
Üks sagedasti esinevaid vaimseid häireid ongi depressioon. Aadamsoo sõnul on Eestis depressioon sama suur probleem kui mujal arenenud riikides.
“Elu jooksul tõenäoliselt haigestub kuni 15 protsenti inimestest. Ravile oskab pöörduda viis kuni kümme, sõltuvalt piirkonnast. Elu jooksul esineb erinevaid meeleoluhäirete sümptomeid 30-40 protsendil inimestest, mis ei pruugi jõuda haiguseni,” selgitas Aadamsoo.
Eestit külastav maailmas tuntud neuropsühhoanalüütik professor Mark Solms leiab, et üks murekoht on depresiooni raviks kasutatavate antidepressantide ületarbimine.
“Ainuüksi rohtudest ei piisa. Neid peaks kasutama praegusest märksa lühemaajaliselt. Neid kasutatakse aastaid ja aastaid ja aastaid, nagu nad võiksid ravida vaimset häiret, kuid nad ei tee seda. Nad ravivad vaid sümptomeid. Neid kasutatakse liiga kaua ja psühhoteraapia asemel, kuigi ravimeid tuleks kasutada koos teraapiaga. Psühhoteraapia eesmärk on ravida depressiooni põhjuseid ehk aidata inimesel tegeleda oma vaimsete vajadustega. Ükski tablett ei suuda seda kunagi,” rääkis Solms.
Mark Solms tõi lihtsa näite – kui me tunneme end näljastena, siis me sööme, kui me tunneme end unistena, siis magame, ning kui me tunneme end depressiivselt, siis võtame rohtusid. Tegelikult peaks aga tunnetega toimida samamoodi nagu näiteks söögiisuga – nendega tuleks tegeleda.