Blogi

Mida peaks teadma suitsetamisest ja suitsetajaköhast?

22.02.2018

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ehk rahvakeeli krooniline suitsetajaköha on tuttav paljudele pikaaegsetele sigaretitõmbajatele. Arvatakse, et selle all kannatavad lausa ca 100 000 eestimaalast.

Eestis suitsetab iga kolmas täiskasvanu. Ca 2000 inimest aastas sureb meil suitsetamisest põhjustatud haiguste tõttu. On välja arvutatud, et iga tõmmatud sigaret lühendab elu 7 minuti võrra. KOK tekib pikaajalise suitsetamise tagajärjel umbes igal viiendal sigaretisuitsetajal. Tavaliselt ollakse haiguse väljakujunemise ajaks suitsetanud juba 15-20 aastat pakk päevas. KOKi haigestutakse tavaliselt keskeas, 40ndates eluaastates. Enamlevinud on haigus meeste seas. Muidugi ei haigestu kõik suitsetajad, vaid oma rolli mängib ka geneetika.

Õhupuudus ja rögistamine kui pidevad kaaslased
Kroonilise suitsetaja hommikud algavad väga tüüpiliselt köhimisega, et eemaldada hingamisteedesse kogunenud röga. KOKi puhul on õhuvool kopsudesse ja ka kopsudest välja häiritud, hingamine on muutunud vaevaliseks ja inimene tunneb õhupuudust. Köhimisel eritub röga, mille väljaköhimise järel tunneb haige ennast veidi paremini, sest õhupuuduse tunne nagu leeveneks.

Mõneti on KOK tunnustelt sarnane astmale, mille puhul tunneb haige samuti õhupuudust. Samas astma puhul tekib see tunne hooti ning on seotud näiteks allergeenidega, KOKi puhul annab õhupuudus endast märku tasapisi. Alguses võib seda kogeda füüsilisel pingutusel, kui haigus on kaugemale arenenud, siis ka juba rahuolekus. Kuna KOK on reeglina vanemate inimeste haigus, siis kirjutatakse õhupuuduse tunne ja hingeldamine pingutustel tihti hoopiski vanuse arvele ning haigus võib omasoodu organismis toimetada aastaid enne selle diagnoosimist. Haiguse süvenedes võib tekkida südamepuudulikkus.

Haigus diagnoositakse vastava aparaadi spirograafiga. Ravi määratakse vastavalt tõve raskusastmele, kuid suitsetamine tuleb kindlasti jätta. Nimelt on KOK paraku süvenev haigus, millest terveks saada pole võimalik, küll aga on suitsetamisest loobumisega võimalik peatada haiguse edasist kiiret arengut. Ravis on oluline koht kehalisel treeningul. Kuna haigus seisneb pidevas õhupuuduse tundes, mis süveneb füüsilisel pingutusel, hoiduvad KOKi haiged enamasti enese liigutamisest. Mõistlikult treenides aga saab õhupuuduse tunnet leevendada. Ehk et mida aktiivsem olla, seda lihtsam on hakkama saada igapäevatoimingutega.

<<Tagasi blogisse