UUDISED
Meelespea täiskasvanule: mille vastu peaks (uuesti) vaktsineerima
Eesti Rahvusringhääling
Pressiteade
09.04.2018
Täiskasvanud peaksid üle vaatama, mille vastu nad on vaktsineeritud ja millise haiguse vastu tuleks vaktsiinisüsti korrata. Vajadusel saab oma vaktsiinikaitset teada antikehade testiga.
Perearst Diana Ingerainen kirjeldab, kuidas ta lapsena leetreid põdes. Ema kattis tekkidega kinni nari alumise voodi, kus haige tüdruk lamas – kinni tuli voodi katta valguse pärast. Leetritega on igasugune valgus silmadele põletavalt valus. Seda saatis muidugi kõrge palavik ja lööve.
Hiljaaegu levis teade, et Viimsi kooli õpilane nakatus leetritesse. Ta oli tulnud välisreisilt. Samuti sai nakkuse lapse ema, kes aga oli kunagi saanud leetrite vastu vaktsiini. Kui laste vaktsineerimisest kõneldakse üksjagu, siis sellest, milliseid vaktsiine peaksid saama ja milliseid vaktsineerimisi kordama täiskasvanud, ei räägita kuigi palju.
Sageli on lapsepõlves tehtud vaktsiinid kirjas paberkandjal kuskil polikliiniku tervisekaardis, sest e-tervisesse on kantud vaid mõni üksik viimastel aastatel tehtud vaktsiin. Aga kust peaksid täiskasvanud saama infot selle kohta, mille kohta ja millal nad on vaktsiini saanud?
Lääne-Tallinna keskhaigla nakkusarst Kersti Kink ütleb, et tuleb otsida üles lapsepõlve vaktsineerimispass.
“Kõik vaktsiinid, mis jäävad lapsepõlvest hilisemaks, on kõik patsiendi või kliendi enda soovil tehtud vaktsiinid. Ja mis seal salata, need peaksid olema siis fikseeritud vaktsiinipassi. Kui inimesel seda vaktsiinipassi ei ole mingil põhjusel või ta on kadunud kuskile, vat siis on tõesti keerulisem lugu,” tõdeb Kink.
Kui inimesel puudub igasugune aim ja ei ole kahjuks võimalik taastada seda, kas ollakse vaktsineeritud või mitte, on mõistlik teha vereproov ja vaadata, kas veres on antikehad, kas teil on kaitse ühe või teise haiguse vastu olemas.
Teeme siinkohal lihtsa ülevaate, mille vastu peaks täiskasvanu end vaktsineerima või revaktsineerima. Mõni vaktsiin tagab eluaegse kaitse, mõne haiguse vastu tuleb vaktsineerimist korrata.
Artikkel täismahus siit.