UUDISED

Märk hulgiskleroosi väljaarenemisest: teatud tervisehädade koosesinemine

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

26.07.2018

Enne seda, kui inimesed saavad hulgiskleroosi diagnoosi, on terve rida higussümptome, mida tavaliselt ei seostatagi selle haigusega, kuid mida esineb 50 protsendise tõenäosusega selle diagnoosi saanud inimestel.

Hulgiskleroos ehk sclerosis multiplex ehk SM on kõige sagedasem noortel inimestel esinev pea- ja seljaaju haigus, millele pole ravi. SM-iga kahjustavad inimese enda kaitsemehhanismid närvirakkude ümber olevat müeliinikihti, mille tõttu ei saa närviimpulsid kehas levida. Selle tagajärjel ei suuda aju juhtida keha liikumist ning tekib lihasnõrkus, tasakaalu-, koordinatsiooni- ja nägemishäired.

Kanada Briti Kolumbia Ülikooli teadlased tegid seni ulatuslikuma ülevaateuuringu, milles tuvastasid, et enne SM-i diagnoosi saamist esineb neil inimestel kolm korda suurema tõenäosusega laiaulatuslikke lihasskeleti valusid ning kaks korda suurema tõenäosusega soole ärritussündroomi.

Viimast, ehk soole ärritussündroomi esineb ligikaudu 25 protsendil täiskasvanutest, kuid enamasti ei pöörduta sellega arsti poole. Kuid seda sündroomi võivad põhjustada ka motoorikahäired, mis aeglustavad või kiirendavad seedimist, kuid mis on ilmselt algselt tingitud just SM-ist.

Lisaks selgus uuringust, et SM-i haigetel on enne diagnoosi saamist esinenud migreeni ning meeleoluhäireid nagu ärevust, depressiooni ja bipolaarset häiret.

Kõigi nende sümptomite esinemisega kaasnes ka suurem ravimite kasutamine, eriti antidepressantide ja seedetrakti haiguste ravimite ning nende medikamentide kasutamine, mis mõjutavad lihastegevust ja kesknärvisüsteemi.

Teadlased jõudsid nende tulemusteni uurides 14 000 SM-i diagnoosiga patsiendi haiguslugusid. Andmed koguti pika ajavahemiku kohta aastast 1984 kuni 2014. Uuringu tulemused on olulised, sest mida varem on võimalik SM-i diagnoosida, seda kiiremini on võimalik haiguse sümptome pidurdada, kuid ravi sellele haigusele seni veel ei ole.

Tavapäraselt diagnoositakse SM-i magnetresonants kuvamisega (MRT), kuid tavaliselt jõuab inimene selle analüüsini alles siis, kui motoorikahäired on juba ilmnenud.

Kanada teadlaste uuring aga ütleb, et nende eelmainitud sümptomite koosesinemine võiks teha inimese valvsaks ning lasta end varakult testida SM-i suhtes.

Sellel uuringul võiks olla hea väljavaade Eestis, kus terviseandmed on digitaalsed ning mida seetõttu oleks võimalik analüüsida, et siis juba teha ennetavalt analüüse inimestele, kel on keskmisest suurem tõenäosus haigestuda SM-i.

SM-i on suurem tõenäosus haigestuda naistel. Osaliselt on tegu perekondliku eelsoodumusega haigusega. Tavalisem haigestunute vanus jääb 20.–40. eluaasta vahele, kuid noorimad haigestunud on 13–14-aastased.

Artikkel täismahus siit.

< tagasi Uudised