Luud, liigesed ja lihased moodustavad üheskoos tugi- ja liikumiselundkonna ehk toese, mille ülesanne on toetada keha ja kaitsta organeid.
Luustik on passiivne osa, mis moodustub omavahel ühenduses olevatest luudest. Inimese luustiku tähtsamateks osadeks on kolju, selgroog ehk lülisammas, rindkere, ülajäsemete, vaagnavöötme ja alajäsemete luud. Skeleti ülesandeks on organite kaitsmine, keha kandmine ja toestamine ning liikumise võimaldamine.

Luud arenevad kõhrest, vajades kasvamiseks ning tugevnemiseks kaltsiumit, fosforit, magneesiumit ja palju teisi aineid. Enamuse luude keskosas paikneb luuüdi. Punane üdi on vereloomeelundiks ja kollane tagavarade säilitamiseks.

Luude liikumist võimaldavad nende vahelised ühendused ehk liigesed, kus luude otsad on kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevõidega täidetud liigeseõõs. See vähendab hõõrdumist ja kulumist liigeseosade vahel.

Lihased on liikumiselundkonna aktiivne osa ning neid iseloomustab võime kokku tõmbuda ja lõtvuda. Nad peavad kehaosade liigutamiseks töötama paarikaupa, tehes vastandlikke liigutusi – kui üks tõmbub kokku ja lüheneb, siis teine samaaegselt lõtvub ja pikeneb. Seda juhib närvisüsteem. Tavaliselt algab lihas ühelt luult, kulgeb üle liigese ja kinnitub teisele luule. Lihas tõmbub kokku vaid kiudude suunas ning tekitab liigutuse liiges(t)es, mida ta ületab.

Lihaste ülesandeks on jõu ja soojuse tootmine, liigutuste tekitamine ning rühi säilitamine. Lihasrakud ei paljune, nad saavad vaid muuta oma mõõtmeid.
Skeleti- ehk vöötlihased moodustavad enamuse ja neid saame tahtlikult liigutada, kuid nad võivad liikuda ka meie tahtest sõltumatult, mingi ärrituse toimel. Südame põhimass koosneb südamelihastest ja siseelundid silelihastest. Mõlemad töötavad automaatselt.

Tänapäeval eristatakse üle saja toesehaiguse, mille diagnoosimise ja mittekirurgilise raviga tegeleb reumatoloogia. Esineb nii ägedaid kui ka kroonilisi tõbesid. Osa neist põhjustavad mõõdukaid vaevusi, kuid mõni võib tekitada ka tõsise tervisehäire, mis nõuab mitme eriala arstide sekkumist.