UUDISED

Lihashaiged kardavad plastkõrte muutumist meditsiiniliseks abivahendiks

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

17.07.2019

Lihashaigust põdevad inimesed on teadmatuses, kas ja kuidas hakkavad nad kätte saama joomiseks hädavajalikke painduva otsaga plastkõrsi kahe aasta pärast, mil need on Euroopa Liidus keelatud. Eestis on vastav kord veel välja töötamata.

Mereprügi ja plastijääkide vähendamiseks otsustas Euroopa Parlament keelustada aastast 2021 ühekordsed plastnõud. Plastjäätmed moodustavad üle 80 protsendi mereprügist ning europarlamendi märtsis tehtud otsusega loodetakse mereprügi teket vähendada, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Keelustatavate plastnõude seas on ka painduva otsaga plastkõrred, mis on lihashaigetele joomiseks ülivajalikud. Need on vajalikud ka teistele, kel on raske asju haarata ja neelata.

“Painduva otsaga (kõrs – toim.) on hea, sa saad kogu vedeliku kätte. Ja kui öösel või millalgi juua tahad, siis on ainuke võimalus, kuidas sa enam-vähem juua saad. Kõrreta see on ohtlik, sa võid hingetorru vee tõmmata,” selgitas Eesti lihashaigete seltsi esimees Jüri Lehtmets.

Turul ei ole painduva otsaga plastkõrtele sellist alternatiivi, mis sobiks puuetega inimestele. Euroopa Liidu direktiiv lubab kõrsi meditsiinilisel otstarbel edaspidi kasutada.

Puuetega inimesed muretsevad aga, kust ja kuidas nad neid edaspidi saama hakkavad. Direktiivi ülevõtmise eest vastutab keskkonnaministeerium.

“Tõenäoliselt on selleks lahendiks see, et neid müüakse nagu teisi meditsiinilisi kaupu kas siis spetsiaalsetes kohtades, kus neid müüakse või apteekides. Eks see tuleb nüüd täpsemalt läbi arutada,” rääkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

“Me kardamegi, et kõrs muutubki meditsiiniliseks kõrreks, mis on abivahend nagu iga teine. Kuna väljastpoolt inimesed ei tea, kui keeruline see taotluse protsess on, siis nemad arvavad, et see on täiesti adekvaatne lahendus,” kommenteeris Lehtmets.

Et veel ei ole valmis saanud elektrooniline abivahendite taotlemise teenus, tähendab, et abivajaja peab kõrre saamist taotlema ja ostmisel esitama vastavad dokumendid. Selge pole, kas Eesti abivahendi kaart kehtiks ka teistes Euroopa Liidu riikides.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler ütles, et sotsiaalministeeriumiga ja puuetega inimestega arutatakse, kuidas oleks mõistlikum see probleem lahendada.

“Kindlasti sotsiaalministeeriumi poolt jälgime, et selle muudatuse raames ka puuetega inimeste vajadustega arvestataks. /…/ See peaks kindlasti olema lahendus, mis tagaks võimalikult paindliku ja lihtsa kättesaadavuse,” ütles sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Raimo Saadi.

Heinma sõnul peaks plastnõusid keelustav seaduseelnõu valmima tuleva aasta keskel.

 

< tagasi Uudised