UUDISED
Levinud naistehaiguse tekkepõhjuste väljaselgitamisel astuti suur samm edasi
Eesti Rahvusringhääling
Pressiteade
24.05.2019
Endometrioos on naistehaigus, mis kimbutab 10–15% viljakas eas naisi. Kuigi endometrioosile pole siiani ravi leitud, teevad teadlased järjepidevat uurimistööd, et selgitada välja, miks osa naisi haigestub endometrioosi ja milline võiks olla selle ravi. Tartu teadlastel on valminud uuring, mis aitab jõuda haiguse tekkepõhjuste leidmisele lähemale.
Endometrioosi korral kasvab ja toimib emakat vooderdav limaskest ehk endomeetrium kolletena väljaspool emakaõõnt. See tekitab põletikku, mis omakorda toob kaasa kroonilise alakõhuvalu, valuliku suguühte, valu urineerimisel ja sooletegevusel ning sageli ka viljatuse.
Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi reproduktiivmeditsiini teaduri ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse teaduri Merli Saare sõnul ei tea tegelikult keegi, kui paljud naised haigust põevad, sest seda ei ole kerge diagnoosida. Siiani ei ole leitud ka võimalust, kuidas tuvastada endometrioosi vereproovi abil.
“Praegu diagnoositakse haigust kirurgiliselt. Üldjuhul suunatakse kaebustega patsient laparoskoopilisele operatsioonile, mille käigus lõikab arst kõhuõõnest kolded välja. Kolded saadetakse histoloogilisele analüüsile, mille põhjal saab kinnitada endometrioosi diagnoosi,” rääkis Saare.
Kollete kirurgiline eemaldamine leevendab küll haigusnähtusid, kuid ei ravi haigust ning see kipub tagasi tulema. Lisaks sellele, et endometrioosile ei ole leitud ravi, on teadlastele seni teadmata, millised tegurid soodustavad haiguse väljakujunemist ja miks osal naistel see tekib.
Endometrioosi põhjuste uurimiseks analüüsitakse emaka limaskesta ja kude, mis on hakanud kasvama kõhuõõnes. Arvestama peab ka menstruaaltsükliga. Tavaliselt ütleb naine operatsioonile minnes ise, mitmes menstruaaltsükli päev tal on. Saare leidis koos kolleegidega ajakirjas Biology of Reproduction avaldatud uuringus, et menstruaaltsükli faasi kindlaksmääramiseks on see aga ebatäpne.
Ligikaudu 80 naiselt pärineva endomeetriumi proovi analüüsil põhinev uuring kinnitas, et naiste endi öeldud menstruaaltsükli päev ja endomeetriumi molekulaarne profiil olid sageli nihkes. Seega on proovide täpsemaks klassifitseerimiseks vaja molekulaarset tööriista: teadlased uurivad endomeetriumi RNA-d, mille põhjal on võimalik koeproove täpselt dateerida ja tulevaste uuringute kvaliteeti parandada. “Meie uuring aitab väga täpselt öelda, millises faasis on endomeetriumi biopsia. Nii ei teki võimalust, et uurime eri tsüklifaasides olevaid endomeetriume,” selgitas Saare.
Saare on kindel, et nüüdisaegsete tehniliste võimaluste juures on vaid aja küsimus, millal toimub endometrioosi põhjuste tuvastamisel läbimurre. “Kõik väikesed sammud ja leiud aitavad sellele lähemale jõuda. Kui uuringud muutuvad täpsemaks ja kõrvalfaktorid on elimineeritud, on lihtsam haiguse seoselisi muutusi leida.”
Teadlased kasutasid uuringus Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse väljatöötatud ja viljatusravi kliinikutes kasutusel olevat embrüo pesastumise testi BeReady, mis aitab leida sobivaima päeva embrüo siirdamiseks. Teadustöö näitab, et emaka limaskesta küpsemises oluliste geenide avaldumist määravat testi saab edukalt kasutada ka endomeetriumi puudutavates molekulaarsetes teadusuuringutes.