UUDISED

Leetrite levik kasvatas Eestis vaktsineerijate arvu hüppeliselt

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

30.04.2019

Selle aasta esimese kvartali jooksul lasi end leetrite vastu revaktsineerida 1337 täiskasvanut, samas kui mullu vaktsineeris end samal perioodil vaid 179 inimest ehk neid oli seitse korda vähem.

Kogu eelmise aasta jooksul lasi end revaktsineerida 1502 ja üle-eelmisel aastal 373 täiskasvanut, teatas terviseamet.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova ütles, et leetrid jätkavad levimist kogu maailmas ja selle peamine põhjus on ajaga langenud vaktsineeritute hulk.

“Leetrid on tagasi riikides, kus nad vahepeal olid juba kadunud – näiteks Ameerika Ühendriikides. Kuna leetrite sissetoomine Eestisse on Euroopas ja mujal leviva viiruse tõttu tõenäoline, on selle väga nakkava nakkushaiguse eest oluline kaitsta nii ennast kui oma lähedasi,” sõnas Filippova.

Eriti soovitatav on täiskasvanutel leetritevastast kaitset uuendada olukorras, kus haigus on kas laialdasemalt levima hakanud või kui reisitakse riiki, kus leetrid on probleem. Samuti peaksid end leetrite vastu uuesti vaktsineerima need inimesed, kelle peres on alla üheaastased lapsed, rasedad või immuunpuudulikkusega inimesed või kellel on tööalaselt oht nakkushaigusesse haigestuda.

Leetrite tekitajaks on väga nakkav viirus: sajast vaktsineerimata inimesest haigestub kokkupuutel leetrihaigega 98. Haigusnähtudeks on palavik, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub lööve nahale – see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale. Palavik püsib lööbimise lõpuni.

Sagedasemad tüsistused on kopsupõletik, kõrvapõletik ja ajupõletik. Haigus võib lõppeda surmaga. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.

 

< tagasi Uudised