UUDISED

Küpsemas eas vanemate lastel esineb vähem käitumishäireid

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

21.08.2019

Arenenud maades lükkavad inimesed esimese lapse saamist järjest hilisemasse ikka. Kui bioloogiliselt kaasneb sellega üksjagu probleeme, siis psühholoogiliselt on ema ja isa kõrgem vanus lapsele parem, kuna neil lastel esineb vähem käitumishäireid, selgub Hollandi teadlaste uuringust.

Utrechti, Vrije jt Hollandi ülikoolide teadlaste ühisuuringus vaadati väliste käitumuslike tegurite, näiteks agressiivsuse ning sisemiste tegurite, näiteks ärevuse ja depressiooni esinemist 10-12-aastaste laste hulgas, kes olid sündinud kõrgemas vanuses. Vanemate kõrgem vanus tähendas siin naiste puhul 29-31 eluaastat, meeste puhul 33-34 eluaastat, sõltuvalt kohordi andmetest, kuna analüüsi aluseks võeti nelja erineva kohordiuuringu andmed. Ühtekokku hõlmas uuring 32 892 Hollandi lapse andmeid, kes olid sündinud pärast 1980. aastat.

Põhjusi, miks uuringu tulemused just seda näitasid on mitu.

Noortel ja küpsematel lapsevanematel on erinevad kasvatusstiilid. Näiteks vanemad emad karistavad oma lapsi vähem, on lapse vajaduste osas tähelepanelikumad ja kasvatuses läbimõeldumad.

Küpsemad lapsevanemad reageerivad rahulikumalt erinevatele ootamatutele probleemidele, on kannatlikumad ja oskavad seada piire, mis tuleb kasuks just väliste käitumuslike tegurite, näiteks agressiivsuse puhul.

Inimestel, kellel esineb väliseid käitumuslikke häireid on altimad võtma riske ning ühtlasi saavad ka nooremas eas esimese lapse. Selle põhjal järeldavad uuringu autorid, et näiteks agressiivne käitumine võib just nooremate vanemate puhul üle kanduda lapsele.

Hilisemate kohortide analüüsist ilmnes, et vanemad emad on sotsiaalmajanduslikult paremal järjel ja emaks saades õnnelikumad. See kõik toetab samuti lapsega tegelemist ning käitumuslike häirete ennetamist teadliku kasvatusega.

Uuringu autorid rõhutavad, et kindlasti on lapsevanemate keskmisest kõrgem haridustase üks tegur, mille puhul võib kindlalt öelda, et nende lastel esineb tervikuna vähem käitumishäireid.

Selles uuringus analüüsiti seost väliste ja sisemiste käitumishäiretega, kuid mitte tähelepanuhäiretega, seega ei saa selle uuringu tulemuste põhjal järeldada, et küpsemas eas lapse saamine vähendaks ka lapse tähelepanuhäirete riski.

Tervikuna võib hollandlaste uuringust järeldada, et kuigi kõrgemas eas esimese lapse saamisel võib olla miinuseid bioloogilisest aspektist, siis psüühilisest aspektist kompenseerib see nii mõnegi puudujäägi.

Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas Child Development.

< tagasi Uudised