Rahvasuus külmetushaiguseks kutsutav ebamugav segu nohust-köhast-palavikust pole tegelikult enamasti otseselt üldse külmetamisega seotud, vaid haiguse põhjustajateks on siiski erinevad viirused. Neid on väga palju. Ainuüksi kõige sagedamini külmetushaigusi põhjustavaid rinoviirusi on rohkem kui sada erinevat tüüpi, kusjuures ühe tüübi rinoviirusnakkuse läbipõdemine teiste tüüpide suhtes immuunsust ei kujunda. Lisaks rinoviirustele eksisteerib ka suur hulk igasuguseid muid viiruseid, mis võivad ülemisi hingamisteid nakatada ja seeläbi rahvapäraselt külmetushaiguseks nimetatud tõve tekitada. Sellisteks viirusteks on näiteks korona-, gripi, paragripi-, RS-viirused, adenoviirused jt.

Viirushaigused levivad tüüpiliselt sügisest kevadeni, kuna siis viibivad inimesed rohkem siseruumides. Hea nipp viirustevaba püsimiseks on viibida võimalikult palju värskes õhus. Veel aitab viirusi hästi ennetada korralik käte pesemine mitu korda päevas. Kindlasti tuleb seda teha enne sööki, pärast WC kasutamist, aga ka pärast aevastamist.

Kui „külmetushaigus“ on juba aga kallale tulnud, siis tuleb võtta vaba päev ja püsida kodus. Seda selleks, et mitte nakatada teisi inimesi ning ka sellepärast, et püstijalu põdemisest võivad tekkida ka tüsistused – bronhiit võib minna üle kopsupõletikuks, nohu põskkoopa- või kõrvapõletikuks. Samuti kestab püstijalu põdemine ka tavaliselt kauem. Ka laste puhul kehtib põhimõte, et kui laps on nohus-köhas, siis on tema koht kodus, mitte lasteaias, kus ta võib teisi nakatada.

On normaalne, kui täiskasvanud inimene on talve jooksul korra haige, kuid kui tõsised haigused (angiin, bronhiit vms) kimbutavad juba 3-4 korda aastas, viitab see sellele, et organismis on midagi valesti. Samas laste puhul on need numbrid täiesti teised – kuigi see tundub uskumatu, peetakse normaalseks, et lasteaialaps on talvel sisuliselt iga kuu haige ehk ta haigestub 6-10 korda aasta jooksul.

Oma perearstiga võiks nõu pidada siis, kui palavik ei ole 4-5 päevaga alla läinud ning inimesele näib, et ta ei suuda haigust ise enam kontrolli all hoida. Arsti poole peaks pöörduma ka siis, kui on tekkinud kõrvavalu ja/või tugev köha. Laste puhul peaks lapsevanem kuulama oma sisetunnet – kui talle tundub, et haigusest oma jõududega jagu ei saa, siis ongi koht arstiga nõu pidamiseks.