UUDISED

Kuidas loetakse punktkirja

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

14.04.2018

Enamik inimesi on näinud pimedatele mõeldud punktkirja, kuid olete kunagi mõelnud, kuidas seda loetakse? Kuidas punktkirja loetakse, seletab lahti Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi eripedagoogika külalislektor Anneli Veispak.

Braille ehk punktkiri on taktiilne kirjasüsteem, mis võimaldab pimedatel ja nägemispuudega inimestel lugeda sõrmedega. Punktkirja fundamentaalne üksus on kuuspunkt (the braille cell) – kaks kolmepunktist tulpa, kus punktid on ülevalt alla nummeradtud.

Kuuspunkti raamis moodustuvad reljeefsetest punktide kombinatsioonidest tähed, numbrid, kirjavahemärgid, matemaatilised sümbolid ja ka noodid. Näiteks täht A on punkt number 1 ja täht E on punktid number 1 ja 5.

Lisaks tühikule, kus ei ole ühtegi tõstetud punkti, on võimalik moodustada 63 erinevat kombinatiooni. Nende kombinatsioonide täpsed tähendused aga võivad erinevates keeltes ja žanrides erineda. Braille kirjasüsteem on kasutusel 133 keeles üle maailma.

Peamine erinevus trükikirja ja punktkirja lugemise vahel, lisaks sellele, et üks on visuaalne ja teine taktiilne, seisneb selles, kuidas lugeja võtab vastu lingvistilist infot. Visuaalsel lugemisel võetakse infot vastu fikseerimise käigus ning korraga töödeldakse kuni kaheksat tähemärki.

Fikseerimispunkte ühendavad sakaadid ehk silmamuna kiired liigutused, mille jooksul infot vastu ei võeta. Punktkirja lugedes võetakse infot vastu aktiivsete skanneerimisliigutuste kaudu, kus lugeja libistab sõrmeotsi üle reljeefsete punktide.

Seega punktkirja lugedes võtab lugeja info vastu liigutuse ajal ning n-ö nägemisvälja suurus on ainult üks tähemärk, see mis mahub korraga sõrmeotsa alla. Visuaalset lugemist peetakse seega paralleelseks protsessiks ehk korraga töödeldakse terveid sõnu.

Samas kui punktirja lugemine on seriaalne protsess – üksteisele järgnevalt töödeldakse kõiki sõnades ja tervel real olevaid tähemärke. Sõnade identifitseerimise seriaalset loomust punktkirja lugemisel on demonstreerinud mitu uurimust.

Näiteks kui visuaalsel lugemisel ei mõjuta sõna pikkus oluliselt identifitseerimiseks kulunud aega, siis punktkirja lugejatel kulub pikkade sõnade identifitseerimiseks oluliselt kauem aega, kui lühikeste sõnade tuvastamiseks.

Samuti on näidatud, et sõna kahe esimese tähe asukoha vahetamine põhjustab punktkirja lugejatel suurima languse lugemiskiiruses peegeldades lineaarset protsessi, samas kui nägijatel lugejatel oli suurim lugemiskiiruse langus seotud nii sõna kahe esimese kui viimase tähe asukoha vahetamisega peegeldades kvadratuurset protsessi.

Tihti arvatakse, et kui punktkirja lugeja kasutab lugedes rohkem, kui ühte sõrme, siis on nende “nägemisväli” suurem, kui üks tähemärk. Tegelikult ei ole see nii. Punktkirja lugejad lülitavad oma tähelepanu vajadusel ühelt sõrmelt teisele ja teadlikult võetakse infot vastu ikkagi ühest sõrmest korraga.

 

< tagasi Uudised