UUDISED

Konkurentsiamet: apteekide põhjendamatu konkurentsipiirang tuleks kõrvaldada

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

22.06.2018

Konkurentsiamet kujundas ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta seisukoha, leides, et olukorras, kus apteekide sõltumatust hulgimüüjatest pole võimalik lõpuni kontrollida, on mõistlik ravimiseadust muuta ja põhjendamatu konkurentsipiirang kõrvaldada.

ERR kirjutas juuni alguses skeemidest, millega proviisorid näiliselt asutasid ettevõtteid apteekide pidamiseks, ehkki tegelikkuses esindas Euroapteegi ketile kuuluvaid ettevõtteid juhatajana üks ja sama advokaat, kes omandi proviisoritele võõrandas. Seejuures kandsid formaalselt erinevatele apteekritele kuuluvad ettevõtted pea identeseid nimesid ja ka muudmoodi polnud skeemi üritatudki kuidagi varjata.

Ravimiamet tõdes siis, et tegemist on JOKK-olukorraga, mille vastu nad midagi ette võtta ei saa ning konkurentsiamet tõdes, et apteegireform on nõrgalt põhjendatud. Ka sotsiaalministeerium kommenteeris, et tankistproviisorite abil skeemitamine ei ole reformi mõttega kooskõlas. Üksnes proviisorite koda teatas, et apteegireformiga peaks igal juhul edasi minema.

Mitmed riigikogu liikmed leidsid, et 2020. aastast jõustuma pidanud apteegireform tuleks üle vaadata. Reformierakonna fraktsioon algatas seepeale, 7. juunil ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega kaotataks apteekide omandipiirang ehk nõue, et vähemalt 50 protsenti apteeki pidavast juriidilisest isikust kuulub proviisorile, kes töötab ka apteegijuhatajana, ning üldapteegi ja ravimite hulgimüüja vertikaalse integratsiooni keeld ehk taastataks ravimihulgimüüjate õigus pidada apteeke.

Justiitsministeerium pöördus konkurentsiameti poole palvega kujundada seisukoht. Nüüdseks on konkurentsiamet koostanud arvamuse, milles tõdeb, et tervitab seaduseelnõus välja pakutud muudatusi, sest olukorras, kus apteekide sõltumatust hulgimüüjatest pole võimalik lõpuni kontrollida, on kindlasti mõistlik ravimiseadust muuta ja põhjendamatu konkurentsipiirang kõrvaldada.

“Alates vastuvõtmisest kuni tänaseni ei ole apteegireformi eesmärk selginenud, küll aga on saanud kinnitust, et üleminek proviisorite tegeliku kontrolli all olevatele apteekidele ning apteekide seotuse välistamine ravimite hulgimüüjatega on tegelikkuses äärmiselt keeruline. Lisaks kaasnevad apteekide võõrandamise nõude ja asutamispiirangutega kahtlemata teravad põhiõiguste riived,” kirjutab ameti konkurentsiteenistuse juhataja, peadirektori asetäitja Kristel Rõõmusaar justiitsministeeriumile saadetud seisukohas.

“Konkurentsiamet on jätkuvalt seisukohal, et üldapteegi ja ravimite hulgimüüja integratsiooni keeld ei aita kaasa konkurentsiolukorra paranemisele, vaid omab hoopis vastupidist mõju. Hetkel Eestis tegutsevatel apteegikettidel, kellel on turul
laienemise huvi, võimalused ning oskusteave, ei ole enam võimalik areneda. Toimiva konkurentsi seisukohalt on aga äärmiselt oluline, et neil oleks võimalik oma turuosa suurendamise nimel pingutada,” jätkas Rõõmusaar.

“Isegi kui vertikaalne integratsioon kaoks, siis ei pruugi hulgimüüjate turujõud sellest hoolimata väheneda. Omandipiirangu lõplikul jõustumisel tekiks hulgimüüjatele suur hulk võrdlemisi väikeseid proviisoritest kliente, kellest ükski ei omaks erilist läbirääkimisjõudu. Samuti on ennustamatu, mis saaks sellistest hulgimüüjatest, kelle ärimudel on senini seisnenud just oma apteegiketi varustamises.”

Kuna konkurentsiamet peab hetkel kehtiva ravimiseaduse kohaselt hindama ravimiameti taotluse korral apteekide ja hulgimüüjate seotust valitseva mõju kaudu, nendib konkurentsiamet, et praktikas on see osutunud problemaatiliseks, kuivõrd seda on tahtmise korral võrdlemisi lihtne peita ning neil puuduvad ka tõhusad võimalused ettevõtjate vaheliste varjatud seoste tuvastamiseks.

“Nii näiteks ei ole välismaistel konkurentsiasutustel kohustust abistada konkurentsiametit tõendite kogumisel ravimiseadusest tulenevate järelevalvekohustuste puhul. Samuti puudub välismaistel ettevõtjatel igasugune kohustus esitada konkurentsiameti nõudmisel teavet,” tõdeb Rõõmusaar.

Ka ei piisa konkurentsiameti sõnul olemasolevatest haldusmenetluslikest vahenditest, nagu teabetaotluste saatmine ja seletuste võtmine, varjatud seoste tuvastamiseks ja tõhusa järelevalve saavutamiseks.

“Parem järelevalvepädevus tähendaks konkurentsiametile jälitustegevuseks õiguse andmist, kuid selle saavutamiseks tuleks apteekide ja ravimite hulgimüüjate seotus kriminaliseerida, mis oleks äärmuslik samm ja osutuks kõnealuste omandisuhete vähest mõju arvestades ilmselgelt ebaproportsionaalseks,” leiab amet oma hinnangus, jõudeski järelduseni, et olukorras, kus sõltumatust kontrollida ei saa, tuleks ka põhjendamatu konkurentsipiirang seadusest kõrvaldada.

Konkurentsiameti soovitusel tuleks loobuda nõudest, mille kohaselt üldapteegi tegevusloa väljastamisel eraõiguslikule juriidilisele isikule peab enamusosalus kuuluma proviisorile.

“Konkurentsiamet on endiselt seisukohal, et proviisorapteegi nõude vajalikkust ei
ole tervishoiupoliitiliste ega muude argumentidega veenvalt põhjendatud ning selle reaalse rakendamisega seonduvad probleemkohad ei ole läbi mõeldud. On äärmiselt tõenäoline, et nii põhimõttelise ja valdavat osa turgu mõjutava muutusega kaasneks oht apteegiteenuse kestlikule osutamisele. Tegemist oleks ka vaba ettevõtlust oluliselt piirava regulatsiooniga,” leiab konkurentsiamet Rõõmusaare koostatud arvamuses.

Amet sedastab, et nii, nagu nad on varasemalt välja toonud, peaks piirangu rakendamiseks võõrandama suure hulga seaduse nõuetele mittevastavaid apteeke proviisoritele. Samas ei ole aga teada, kui palju proviisoreid oleks ka tegelikult valmis ettevõtlusega tegelema hakkama ning kas soovijatel oleks piisavalt raha apteekide ostmiseks.

“Kui arvestatavat osa apteeke ei õnnestu proviisoritele võõrandada, tuleks vastavad tegevusload tühistada ja apteegid sulgeda, mis aga ei lähtu tervishoiupoliitika huvidest,” leiab amet. “Kõike eelnevat arvestades pooldab konkurentsiamet piirangu kaotamist.”

Konkurentsiamet leiab, et olukorras, kus apteeki omada sooviv füüsilisest isikust ettevõtja peab olema proviisor, kuid eraõigusliku juriidilise isiku puhul proviisori osaluse nõue puudub, seatakse sama teenust pakkuvad ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda, mis ei ole ameti hinnangul põhjendatud, mistõttu tuleks apteekide omandipiirang tühistada.

 

< tagasi Uudised