UUDISED
Kolmandatest riikidest tulnud arstide oskuste kontroll muutus karmimaks
Eesti Rahvusringhääling
Pressiteade
09.12.2018
Riigikogu võttis vastu seaduse, millega kehtestatakse kord kolmandatest riikidest Eestisse tööle tulnud arstide, ämmaemandate ja õdede kvalifikatsiooni kontrollimiseks. Terviseameti andmetel tuleb igal aastal arstidelt, hambaarstidelt, ämmaemandatelt ja õdedelt kokku keskmiselt 60 taotlust asuda tööle Eestis.
Suurim põud arstidest on Ida-Virumaal. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Valeri Korb rääkis “Aktuaalsele kaamerale”, et probleem on nii suur, et kolmandatest riikidest on arste Eestisse kutsutud juba kümme aastat.
“Me võtsime kümne aasta jooksul sisuliselt 40 arsti, kes tahtsid tööd teha Ida-Virumaa keskhaiglas,” ütles ta.
Korbi sõnul võiks praegu Ida-Viru keskhaiglasse tööle võtta veel 20 arsti. Selles haiglas töötab tema kinnitusel arste Moldovast, Ukrainast ja Venemaalt.
Seadus annab Tartu Ülikoolile ja tervishoiu kõrgkoolidele õiguse otsustada, kas Eestisse saabunud arstid vastavad meie kvalifikatsiooninõuetele ja kas nende oskused on piisavad. Selleks suunab vastav komisjon arstid ja õed pooleks aastaks tööpraktikale, mille läbimise järel tuleb teha ka teooriaeksam.
“Oluline muudatus on see, et pärast praktikat peab olema see inimene võimeline tegema praktikavestluse eesti keeles. Teooriaeksam on vaja läbida samuti eesti keeles,” selgitas Reformierakonna fraktsiooni liige Liina Kersna.
“Aktuaalne kaamera” uuris, kuidas tagatakse siia tööle tulnud arsti kvalifikatsioon, kui Eestis kestab arstide residentuur kuni viis aastat, Venemaal ordinatuur vaid paar aastat.
“See teema on tõstatatud ja sellepärast ongi hästi oluline, et seal komisjonis on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppejõud, kes suudavad seda kvalifikatsiooni hinnata. Nendel ongi otsustusõigus öelda, kas see arst sobib või see arst ei sobi,” ütles Kersna.
Terviseameti kinnitusel kolmandates riikides läbitud ordinatuur Eestis residentuurina arvesse ei lähe.
“Ütleme, tuleb Venemaalt kardioloog, kellel ei ole läbitud residentuuri, ta on õppinud ülikoolis kuus või seitse aastat, ta ei saa Eestis kardioloogina tööle, ta peab enne ikkagi residentuuri läbima ja siis. Ta saab tulla siia üldarstina ja hakata tööle kuskil haiglas meeskonnas, kuid iseseisvalt kardioloogina mitte,” selgitas terviseameti tervishoiuteenuste osakonna õigusnõunik Agne Ojassaar.
Iseseisvalt kardioloogina töötamiseks tuleb Ojassaare sõnul läbida residentuur nagu Eesti arstid seda teevad.
Tööpraktika ajal hakatakse mujalt saabunud arstidele maksma Eesti keskmise palga suurust töötasu.
Meditsiiniteaduste dekaan: Ida-Virumaal ainult välisarstide peale loota ei saa
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember ütles “Aktuaalsele kaamerale” antud intervjuus, et uus seadus vähendab korralagedust, mis on siiani seoses kolmandatest riikidest tulnud tervishoiutöötajatega valitsenud.
Ida-Virumaa arstide puudust aga ainult välisarstide sissetoomine ei lahenda.
“Ida-Virumaa on spetsiifiline regioon. Tartu Ülikooli lõpetab igal aastal hulgaliselt arste, residentuuri lõpetab hulgaliselt eriarste, aga Ida-Virumaale tööle asujaid on vähe. Ida-Virumaa lahenduse saab erimeetmete rakendamisel, ainult välisarstide peale loota ei saa,” rääkis Lember.
“Meie poolt vaadates on tähtis, et väljastpoolt tulnud arstid vastaksid nendele nõuetele, mis kehtivad Eestis ja laiemalt kogu euroliidus ja selle eest teaduskond seisab,” lisas ta.