UUDISED

Kolm peamist soolestiku töö tasakaalu häirijat

 

Delfi

 

Pressiteade

17.12.2018

Aina rohkem leiab kinnitust fakt, et soolestiku õige mikrofloora ja toimimise tasakaal on aluseks inimese tervisele ja healole. Loe, mis on need kolm peamist tegurit, mis häirivad soolestiku loomulikku toimimist.

Haigused algavad soolestikust, ütles Hippokrates enne, kui teadis midagi mikroorganismidest, ensüümidest, parasiitidest, alateadvuse seosest soolestikuga ja soolestiku imendumise võimest. Jah, soolestikust sõltub ka meie vaimne tervis, ja see ei peaks enam üllatuseks olema meditsiini alal töötavatele inimestele, kuid ikka toimub massiline bakterite hävitamine antibiootikumidega lihtsate haigusseisundite puhul, kus immuunsüsteem kaitseb end põletikuga ja teeb oma tööd, milleks ta loodud on.

Head emotsioonid on soolestiku tervendajad. Bakterid ja aju suhtlevad omavahel. Soolestiku bakterid toodavad valdava osa rahu- ja õnnehormoonist serotoniin, mis on tähtsaim depressioonivastane signaalaine.

Igaüks, kes on kunagi tundnud iiveldust või kaotanud isu kurbuse, hirmu või valu tõttu, teab, et stressil on mõju soolestikule. Rohkem kui kümme aastat tehtud uuringud loomadega on näidanud seost stressi ja soolestiku mikroobide muutuste vahel. Stressi, depressiooni ja ärevuse omavaheline seos on hästi tõendatud ning nüüd käsitlevad tosinad uuringud seda, kuidas need seisundid mõjutavad soolestikus asuvaid mikroorganisme. Veel ei ole vastust näiteks sellele, mis oli enne, kas mikroobide muutumine või depressioon. Kuna see mõju on kahesuunaline, tundub siiski, et soolestiku mikrobioomi korrastamine võib olla uus viis depressiooni raviks.

Inimese soolestik on kokku umbes 6-10 meetrit pikk ja iga selle ruutsentimeeter on tihedalt asustatud bakterite, viiruste, seente ja arhebakterite sadade liikide poolt, keda kokku on umbes 100 triljonit. Sel ajal, kui te magate, tegelevad need organismid paljunemise, toidu pärast võitlemise, teie toidu seedimise, teie toksiinide lagundamise ja kõrvalsaaduste – vitamiinide, antioksüdantide ja põletikuvastaste ainete – eraldamisega, mis “räägib” teie immuunsüsteemi ja kesknärvisüsteemi kaudu ning see omakorda mõjutab teie ülejäänud organismi – aju, hormoone, südant jm.

Kolm peamist tegurit, mis häirivad soolestiku tööd ja tasakaalu

1. Antibiootikumid

Ühendkuningriigis on keskmisele lapsele 16. eluaastaks antibiootikume 10 korda välja kirjutatud ja USA-s 18. eluaastaks 17 korda.

Antibiootikumid on nagu napalmpomm mikrobioomi külas. Näiteks ühekordne ravi klindamütsiiniga võib kümnekordselt vähendada mikroorganismide mitmekesisust. Seejärel võib see võtta aega kaks kuud, et liigid hakkaksid taastuma, ning kuni kaks aastat, et täielikult taastuks ravieelne tase.

Teistes uuringutes tsiprofloksatsiini ja klindamütsiini ühekordse ravi kohta leiti, et need mõlemad tõid suures osas kaasa mikrobioomi pikaajalised muutused, vähendades mikroorganismide kõrvalsaadust butüraati, mis võitleb põletiku ja vähi vastu, tugevdab epiteelset kaitset ja reguleerib soolestiku liikuvust, ning põhjustasid püsivaid muutusi, mille “täielikud tagajärjed ei ole veel teada”.

2. Ravimid

Käsimüügis olevad antatsiidid ning refluksi raviks ja seedimise toetuseks välja kirjutatavad prootonpumba inhibiitorid ei lase soolhapet sünteesida, mis tavaliselt kaitseb patogeenide, näiteks C. difficile, ja pärmseente, näiteks Candida eest.

Immuunsüsteemi mahasurumiseks ette nähtud kortikosteroidid, põletikuvastased ained, nagu prednisoloon, ja kemoteraapias kasutatavad ained on seotud mikrobioota muutuste ja korratustega.

3. Alkohol

Kange alkoholi tarbimist on pikka aega seostatud mikroobide populatsiooni muutustega sooles. Hiljutine uuring näitas, et mikrobioomi võivad muuta isegi tagasihoidlikud kogused – naistel üks klaas ja meestel kaks klaasi veini päevas.

Allikas: Riina Raudsik “Tagasi tervise juurde”, kirjastus Pilgrim.

< tagasi Uudised